Copy link
Complain
Kirjeldus Müüa mäeharjal paiknev suurepärase vaatega kinnistu. Reljeefsel krundil on mände, pihlakaid, madal kasekülv ja istutatud maarjakaskede salu. Juurdepääs avalikult teelt, kinnistut läbib elektriliin ja elektripost on piiril. Kinnistul on paar madalat nurka, kuhu sobiks rajada veesilm (kooskõlastatult vallavalitsusega). Ehitusõigust saab taotleda projekteerimistingimuste alusel. Kaugus Tartu-Otepää-Sangaste maanteelt u 1 km. Vaikne ja vähese liiklusega piirkond. Suurepärane ujumiskoht Nõuni järve ääres. Leigo kontserdipaigani ligi üks kilometer. Vald hooldab teed ka talvel. Võimalus soodsalt tellida krundile käsitööna valmistatav palkhoone. Müügipakkumisele lisatud palkhoone pilt on ilustratiivne (www.eesti-west.ee) Küsi rohkem informatsiooni maaklerilt!
Otepää vald, Nõuni küla, Koolimäe
15891 m²
17 000 €
15891 m²
Rohkem
Otepää vald, Nõuni küla, Koolimäe
Kirjeldus Müüa mäeharjal paiknev suurepärase vaatega kinnistu. Reljeefsel krundil on mände, pihlakaid, madal kasekülv ja istutatud maarjakaskede salu. Juurdepääs avalikult teelt, kinnistut läbib elektriliin ja elektripost on piiril. Kinnistul on paar madalat nurka, kuhu sobiks rajada veesilm (kooskõlastatult vallavalitsusega). Ehitusõigust saab taotleda projekteerimistingimuste alusel. Kaugus Tartu-Otepää-Sangaste maanteelt u 1 km. Vaikne ja vähese liiklusega piirkond. Suurepärane ujumiskoht Nõuni järve ääres. Leigo kontserdipaigani ligi üks kilometer. Vald hooldab teed ka talvel. Võimalus soodsalt tellida krundile käsitööna valmistatav palkhoone. Müügipakkumisele lisatud palkhoone pilt on ilustratiivne (www.eesti-west.ee) Küsi rohkem informatsiooni maaklerilt!
Copy link
Complain
Krunt 1,4 ha Ümbrus: Vidrike järv 500 m, mets lähedal, ümbruses eramud, kruusateed, naabrid kõrval 1,4ha suurune kinnistu Otepää külje all Vidrike külas. 100% elamumaa, kinnistul asub vana maja, puukuur ja tiik Mõnesaja meetri kaugusel asub Vidrike järv ja Vidrike külalistemaja, kus tegutseb nädalavahetusteti pizzarestoran! Ei luba enda kuulutust kopeerida.
Aadress enne haldusreformi Ülenurme kinnistu, Vidrike, Otepää vald, Valgamaa
49 297 €
Rohkem
Aadress enne haldusreformi Ülenurme kinnistu, Vidrike, Otepää vald, Valgamaa
Krunt 1,4 ha Ümbrus: Vidrike järv 500 m, mets lähedal, ümbruses eramud, kruusateed, naabrid kõrval 1,4ha suurune kinnistu Otepää külje all Vidrike külas. 100% elamumaa, kinnistul asub vana maja, puukuur ja tiik Mõnesaja meetri kaugusel asub Vidrike järv ja Vidrike külalistemaja, kus tegutseb nädalavahetusteti pizzarestoran! Ei luba enda kuulutust kopeerida.
Copy link
Complain
Müüa maalilise vaatega Kuldmäe elamukrunt Otepäält 5 km kaugusel Juusa järve ääres. Detailplaneering tehtud. Lubatud ehitada elamu koos abihoonega. Elamukrunt asub Otepää ja Kääriku vahepeal, Sihva külas. Läheduses üle maantee asub Pühajärv. Otepääle ja Käärikule viib kergliiklustee. Võimalik osta ka naaberkrunt kat. tunnusega: 63601:002:1192, misjärel oleks maatüki suurus ühtekokku 8658 m². Helista ja küsi lisa! Olete oodatud lähemalt tutvuma! Aitan Teid kinnisvara müümisel, ostmisel ja üürile andmisel. Tasuta konsultatsioon Teie kinnisvara õige turuväärtuse määramiseks. Kinnisvaraobjekti reklaam erinevates interneti portaalides ja lehtedes. Korrektsed lepingud ja professionaalsed tehingud. Rohkem infot meie kodulehel www.ader.ee
Valgamaa, Otepää vald, Sihva, Kuldmäe, krunt 4 152 m², detailplaneering tehtud, teed heas seisukorras, asulast väljas, ümbruses eramud, mets lähedal, Juusa järv lähedal
60 000 €
Rohkem
Valgamaa, Otepää vald, Sihva, Kuldmäe, krunt 4 152 m², detailplaneering tehtud, teed heas seisukorras, asulast väljas, ümbruses eramud, mets lähedal, Juusa järv lähedal
Müüa maalilise vaatega Kuldmäe elamukrunt Otepäält 5 km kaugusel Juusa järve ääres. Detailplaneering tehtud. Lubatud ehitada elamu koos abihoonega. Elamukrunt asub Otepää ja Kääriku vahepeal, Sihva külas. Läheduses üle maantee asub Pühajärv. Otepääle ja Käärikule viib kergliiklustee. Võimalik osta ka naaberkrunt kat. tunnusega: 63601:002:1192, misjärel oleks maatüki suurus ühtekokku 8658 m². Helista ja küsi lisa! Olete oodatud lähemalt tutvuma! Aitan Teid kinnisvara müümisel, ostmisel ja üürile andmisel. Tasuta konsultatsioon Teie kinnisvara õige turuväärtuse määramiseks. Kinnisvaraobjekti reklaam erinevates interneti portaalides ja lehtedes. Korrektsed lepingud ja professionaalsed tehingud. Rohkem infot meie kodulehel www.ader.ee
Copy link
Complain
Kogupind 700 m², kinnistu, kivimaja Lisainfo: vesi, elekter Küte ja ventilatsioon: keskküte Side ja turvalisus: video valve Ümbrus: teed heas seisukorras Müüa, anda rendile või vahetada osaliselt kahekorruseline tootmishoone Puka alevikus. Tsehhide vahel tulekindlad uksed. Hoones on videovalve, tulekahjusignalisatsioon, maja taga asfalteeritud plats. Laes 2 telfrit. Hoonel on oma tuletõrje veehoidla, veevarustus, elektrivarustus. Hoone vajab täiendavat soojustamist. Rongijaama 15 min tee, pood kõrval. Tartu 50km Võru 60km Elva 25km Otepää 18km Valga 37 km Ei luba enda kuulutust kopeerida. Maakleritel palun mitte tülitada.
Aadress enne haldusreformi Kooli 8, Puka, Puka vald, Valgamaa
10 tuba
700 m²
79 000 €
10 tuba700 m²
Rohkem
Aadress enne haldusreformi Kooli 8, Puka, Puka vald, Valgamaa
Kogupind 700 m², kinnistu, kivimaja Lisainfo: vesi, elekter Küte ja ventilatsioon: keskküte Side ja turvalisus: video valve Ümbrus: teed heas seisukorras Müüa, anda rendile või vahetada osaliselt kahekorruseline tootmishoone Puka alevikus. Tsehhide vahel tulekindlad uksed. Hoones on videovalve, tulekahjusignalisatsioon, maja taga asfalteeritud plats. Laes 2 telfrit. Hoonel on oma tuletõrje veehoidla, veevarustus, elektrivarustus. Hoone vajab täiendavat soojustamist. Rongijaama 15 min tee, pood kõrval. Tartu 50km Võru 60km Elva 25km Otepää 18km Valga 37 km Ei luba enda kuulutust kopeerida. Maakleritel palun mitte tülitada.
Copy link
Complain
Üldinfo : Detailplaneering tehtud Müüa suur 31 hektariline reljeefne kinnistu Otepääl Märdi paisjärve kõrval. Kinnistule on kehtestatud detailplaneering selle kruntideks jaotamiseks. Igale krundile saab ehitada kuni 3 hoonet. Juurdepääs aastaringselt hea. Sihvale 4,5 kilomeetrit, Käärikule 7 kilomeetrit. Otepää linn 10 kilomeetri kaugusel. Kena koht kodu rajamiseks!
Härmaniidu, Märdi küla, Otepää vald, Valgamaa
100 000 €
Rohkem
Härmaniidu, Märdi küla, Otepää vald, Valgamaa
Üldinfo : Detailplaneering tehtud Müüa suur 31 hektariline reljeefne kinnistu Otepääl Märdi paisjärve kõrval. Kinnistule on kehtestatud detailplaneering selle kruntideks jaotamiseks. Igale krundile saab ehitada kuni 3 hoonet. Juurdepääs aastaringselt hea. Sihvale 4,5 kilomeetrit, Käärikule 7 kilomeetrit. Otepää linn 10 kilomeetri kaugusel. Kena koht kodu rajamiseks!
Copy link
Complain
Müüa eksklusiivne kinnistu muinasjutulise Nüpli järve kaldal. Kinnistu asub Otepää linnast vaid 2 km kaugusel Väike Munamäe vahetus läheduses. Detailplaneering on koostatud ehitusõigusega kolmele hoonele, mis moodustavad ühtse kompleksi. Ehituseks planeeritud õuealalt avanevad vaated maalilisele Nüpli järvele. *Oma rannajoont ca 50 m. * Kõrghaljastus. * Privaatne. * Fantastiliselt ilus koht Lõuna-Eesti kuppelmaastikul. KOMMUNIKATSIOONID Vesi – pumbamaja koos veepuhastuseadmega. Kanalisatsioon – kogumiskaevud. Elekter – liitumine ampritasuga, planeeringus on jäetud võimalus rajada madalpinge maakaabel. Helista ja küsi lisa! Oled oodatud kinnistuga tutvuma. Aitan Teid Otepää piirkonnas paikneva kinnisvara müümisel ja ostmisel, üürimisel ja hindamisel ning pangalaenu taotlemisel. Korrektsed lepingud ja kiired tehingud. Personaalne nõustamine tasuta. Kõik meie pakkumised ja teenused kodulehel www.ader.ee
Valgamaa, Otepää vald, Nüpli, Tedre, krunt 6,0 ha, detailplaneering tehtud, vesi, kanalisatsioon, elekter, Nüpli järv lähedal, teed heas seisukorras, mets lähedal, asulast väljas
225 000 €
Rohkem
Valgamaa, Otepää vald, Nüpli, Tedre, krunt 6,0 ha, detailplaneering tehtud, vesi, kanalisatsioon, elekter, Nüpli järv lähedal, teed heas seisukorras, mets lähedal, asulast väljas
Müüa eksklusiivne kinnistu muinasjutulise Nüpli järve kaldal. Kinnistu asub Otepää linnast vaid 2 km kaugusel Väike Munamäe vahetus läheduses. Detailplaneering on koostatud ehitusõigusega kolmele hoonele, mis moodustavad ühtse kompleksi. Ehituseks planeeritud õuealalt avanevad vaated maalilisele Nüpli järvele. *Oma rannajoont ca 50 m. * Kõrghaljastus. * Privaatne. * Fantastiliselt ilus koht Lõuna-Eesti kuppelmaastikul. KOMMUNIKATSIOONID Vesi – pumbamaja koos veepuhastuseadmega. Kanalisatsioon – kogumiskaevud. Elekter – liitumine ampritasuga, planeeringus on jäetud võimalus rajada madalpinge maakaabel. Helista ja küsi lisa! Oled oodatud kinnistuga tutvuma. Aitan Teid Otepää piirkonnas paikneva kinnisvara müümisel ja ostmisel, üürimisel ja hindamisel ning pangalaenu taotlemisel. Korrektsed lepingud ja kiired tehingud. Personaalne nõustamine tasuta. Kõik meie pakkumised ja teenused kodulehel www.ader.ee
Copy link
Complain
Müüa eksklusiivne kinnistu muinasjutulise Nüpli järve kaldal. Kinnistu asub Otepää linnast vaid 2 km kaugusel Väike Munamäe vahetus läheduses. Detailplaneering on koostatud ehitusõigusega kolmele hoonele, mis moodustavad ühtse kompleksi. Ehituseks planeeritud õuealalt avanevad maalilised vaated Nüpli järvele. *Oma rannajoont ca 50 m. * Kõrghaljastus. * Privaatne. * Fantastiliselt ilus koht Lõuna-Eesti kuppelmaastikul. KOMMUNIKATSIOONID Vesi – pumbamaja koos veepuhastuseadmega. Kanalisatsioon – kogumiskaevud. Elekter – liitumine ampritasuga, planeeringus on jäetud võimalus rajada madalpinge maakaabel. Helista ja küsi lisa! Oled oodatud kinnistuga tutvuma. Aitan Teid Otepää piirkonnas paikneva kinnisvara müümisel ja ostmisel, üürimisel ja hindamisel ning pangalaenu taotlemisel. Korrektsed lepingud ja kiired tehingud. Personaalne nõustamine tasuta. Kõik meie pakkumised ja teenused kodulehel www.ader.ee
Valgamaa, Otepää vald, Nüpli, krunt 6,0 ha, detailplaneering tehtud, kanalisatsioon, vesi, elekter, Nüpli järv lähedal, mets lähedal, teed heas seisukorras
225 000 €
Rohkem
Valgamaa, Otepää vald, Nüpli, krunt 6,0 ha, detailplaneering tehtud, kanalisatsioon, vesi, elekter, Nüpli järv lähedal, mets lähedal, teed heas seisukorras
Müüa eksklusiivne kinnistu muinasjutulise Nüpli järve kaldal. Kinnistu asub Otepää linnast vaid 2 km kaugusel Väike Munamäe vahetus läheduses. Detailplaneering on koostatud ehitusõigusega kolmele hoonele, mis moodustavad ühtse kompleksi. Ehituseks planeeritud õuealalt avanevad maalilised vaated Nüpli järvele. *Oma rannajoont ca 50 m. * Kõrghaljastus. * Privaatne. * Fantastiliselt ilus koht Lõuna-Eesti kuppelmaastikul. KOMMUNIKATSIOONID Vesi – pumbamaja koos veepuhastuseadmega. Kanalisatsioon – kogumiskaevud. Elekter – liitumine ampritasuga, planeeringus on jäetud võimalus rajada madalpinge maakaabel. Helista ja küsi lisa! Oled oodatud kinnistuga tutvuma. Aitan Teid Otepää piirkonnas paikneva kinnisvara müümisel ja ostmisel, üürimisel ja hindamisel ning pangalaenu taotlemisel. Korrektsed lepingud ja kiired tehingud. Personaalne nõustamine tasuta. Kõik meie pakkumised ja teenused kodulehel www.ader.ee
Copy link
Complain
Krunt 1,4 ha, detailplaneering tehtud Ümbrus: jõgi lähedal Müüa Väikese-Emajõega ja Märdi paisjärvega piirnev kinnistu kaunil Otepää kuppelmaastikul. Detailplaneeringu järgi saab kinnistule ehitada kuni 3 hoonet. Juurdepääs aastaringselt hea. Sihvale 4,5 kilomeetrit, Käärikule 7 kilomeetrit. Otepää linn 10 kilomeetri kaugusel. Ilus paik suvekodu või päris oma kodu rajamiseks!
Aadress enne haldusreformi Härmaniidu tee 1, Märdi, Otepää vald, Valgamaa
30 000 €
Rohkem
Aadress enne haldusreformi Härmaniidu tee 1, Märdi, Otepää vald, Valgamaa
Krunt 1,4 ha, detailplaneering tehtud Ümbrus: jõgi lähedal Müüa Väikese-Emajõega ja Märdi paisjärvega piirnev kinnistu kaunil Otepää kuppelmaastikul. Detailplaneeringu järgi saab kinnistule ehitada kuni 3 hoonet. Juurdepääs aastaringselt hea. Sihvale 4,5 kilomeetrit, Käärikule 7 kilomeetrit. Otepää linn 10 kilomeetri kaugusel. Ilus paik suvekodu või päris oma kodu rajamiseks!
Copy link
Complain
Krunt 31,6 ha, detailplaneering tehtud Ümbrus: järv lähedal Müüa suur 31 hektariline reljeefne kinnistu Otepääl Märdi paisjärve kõrval. Kinnistule on kehtestatud detailplaneering selle kruntideks jaotamiseks. Igale krundile saab ehitada kuni 3 hoonet. Juurdepääs aastaringselt hea. Sihvale 4,5 kilomeetrit, Käärikule 7 kilomeetrit. Otepää linn 10 kilomeetri kaugusel. Kena koht kodu rajamiseks!
Aadress enne haldusreformi Härmaniidu, Märdi, Otepää vald, Valgamaa
100 000 €
Rohkem
Aadress enne haldusreformi Härmaniidu, Märdi, Otepää vald, Valgamaa
Krunt 31,6 ha, detailplaneering tehtud Ümbrus: järv lähedal Müüa suur 31 hektariline reljeefne kinnistu Otepääl Märdi paisjärve kõrval. Kinnistule on kehtestatud detailplaneering selle kruntideks jaotamiseks. Igale krundile saab ehitada kuni 3 hoonet. Juurdepääs aastaringselt hea. Sihvale 4,5 kilomeetrit, Käärikule 7 kilomeetrit. Otepää linn 10 kilomeetri kaugusel. Kena koht kodu rajamiseks!
Copy link
Complain
Krunt 2,6 ha, detailplaneering tehtud Müüa Otepäält ca viie kilomeetri kaugusel asuv ehituseks ettevalmistatud krunt. Looduskaunis privaatse asukohaga maatükk mis koosneb kahest katastriüksusest (Tihase 63601:001:0188 ja Järsukalda 63601:001:0187) Rajatud on juurdepääsutee ning kaevatud korralik(ca 6000 m3) tiik,mis kaladega asustatud. Elekter olemas,tarbevee saab võtta tiigist,kanalisatsioon on lubatud lahendada oma imbväljakuga.
Aadress enne haldusreformi Järsukalda, Nüpli, Otepää vald, Valgamaa
59 000 €
Rohkem
Aadress enne haldusreformi Järsukalda, Nüpli, Otepää vald, Valgamaa
Krunt 2,6 ha, detailplaneering tehtud Müüa Otepäält ca viie kilomeetri kaugusel asuv ehituseks ettevalmistatud krunt. Looduskaunis privaatse asukohaga maatükk mis koosneb kahest katastriüksusest (Tihase 63601:001:0188 ja Järsukalda 63601:001:0187) Rajatud on juurdepääsutee ning kaevatud korralik(ca 6000 m3) tiik,mis kaladega asustatud. Elekter olemas,tarbevee saab võtta tiigist,kanalisatsioon on lubatud lahendada oma imbväljakuga.
Copy link
Complain
Krunt 1,9 ha, detailplaneering tehtud Müüa viimasel ajal parimad turule tulnud krundid, Otepää vallas. Krundid on eraldatumad ja looduse poolt paremini hoitud, kui enamus Otepää läheduses olevad tulunduslikud krundid. Männiku maaüksuse katastritunnuseks on 63602:003:1480. Planeeringueelseks katastriüksuse suuruseks on 12,04 ha, maa kasutamise sihtotstarbeks maatulundusmaa. Eraldi krundid moodustatakse juurdepääsuteele ning komplektalajaama püstitamiseks. Eelpooltoodut ja moodustatavate kruntide suurusi- 1,8- 3,3 ha – arvesse võttes, ei ole Männiku detailplaneering kehtivat Pühajärve valla üldplaneeringut muutev. Kõikide ümbritsevate maaüksuste sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Männiku kinnistu piirneb põhjakaares Nahi järvega. Kinnistu läänepiiril asub kruuskattega tee. Teede paigutus ja läbilaskevõime tagavad planeeringualale hea juurdepääsu ja ühenduse. Tatra-Otepää-Sangaste riigitee asub Männiku kinnistust läänesuunas umbes 3 km kaugusel. Planeeritavale krundile tagab juurdepääsu Tatra-Otepää-Sangaste maanteelt lähtuv vallatee nr 597, millelt ehitatakse mahasõit. Vallatee ühendab planeeringuala ka Vidrike külakeskusega, mis asub umbes 2,3 km kaugusel. Juurdepääsuks ehitatakse umbes 380 meetrit kruuskattega teed, mis läbib Männiku kinnistut. Planeeringuala ei läbi mitte ühtegi tehnovõrku. Planeeringualast 1km kaugusele kagusse jääv 10kV elektriliin „Nõgla” alajaamaga loob head võimalused vajaliku elektrivõimsusega varustamiseks. Planeeringu maa-ala asub Otepää linnast, umbes 10 kilomeetri kaugusel. Tatra-Otepää-Sangaste riigiteelt pääseb Männiku maaüksusele mööda vallateed 597. Kinnistut läänest-itta läbiv kõrgendik keskosas on tasandil 144m – 149m. Madalamad kohad krundi põhjaosas asuvad Nahi järve ääres. Mets kinnistul omab lisaks ökoloogilistele seostele ka atraktiivset väärtust. Hoonestuse tüüp vaba, lubatud viil- , poolkelp ning kelpkatused. Viilkatused kavandatakse täisviiluga ning kogu katuse ulatuses samasugused. Absoluutkõrgusi kruntidel muudetakse vastavalt vajadusele, et rajada juurdepääsuteed ning tagada sadevete äravool. Kuna hoonestatavad alad on küllaltki liigendatud reljeefiga, siis on lubatavad reljeefimuudatused ± 1.5 m olemasolevast maapinnast. Ehitusjooned kruntidel ei ole määratud, kuna planeeritavad ehitusalad, aga ka olemasolev hoonestus ala lähiümbruses, paiknevad küllaltki kaootiliselt. Ehitusalade paiknemise kavandamisel on arvestatud miljöösse sulandumist ning territooriumi reljeefi. Graafilises osas tähistatud hoonete paiknemine hoonestusaladel on soovitusliku iseloomuga. Hooneid planeeringualal ehitatakse ainult hoonestusalale. Väljaspoole hoonestusala võivad ulatuda sissepääsu trepid ja konsoolsed varikatused kuni 1,5 m ulatuses. Samuti võib väljaspoole hoonestusala paigaldada ajutisi ehitisi ning ehitada tehnorajatisi kooskõlas ehitusseadusega. Sokli kõrgus on pinnareljeefi arvestav, ca 0,3-0,6 m ehitise maapealsest kõrgusest. Hoone kavandamisel suurekaldelisele reljeefile, võib soklikorrus avaneda maapinnale. Katusekalded peavad olema vahemikus 20 - 45, lubatud on kelp- ja poolkelp ning kahepoolsed viilkatused, kogu katuse ulatuses kalle samasugune. Ehitatavate hoonete katuste harjajooned samal õuealal peavad olema teineteise suhtes paralleelsed või risti (moodustavad kas “L” või “U” kujutise). Hoonete põhikonstruktsioonide materjalide valik vaba- arhitekti ettepanekul. Välisviimistluses kasutada põhimaterjalidena puitu ja kivi. Fassaade võib ilmestada maakiviga. Keelatud on algupäraseid materjale matkivate ehitusmaterjalide kasutamine. Seinte välisviimistluses mitte kasutada korraga üle 2 erineva materjali. Välisviimistluse värvilahendustes kasutada looduslähedasi värvitoone, katusekate soovituslikult must, hall, tumepruun või antiik, tarvikud kattega samas toonis. Tulenevalt katusekatte toonist kujundada hoone teiste välispindade viimistlustoonid. Viilkatuste katusekattena on keelatud trapetsprofiili laadsed plekkmaterjalid, laineline eterniit ja teised tööstushoonete katusekattematerjalid, eredavärvilised materjalid ja tsingitud plekk värvimata kujul. Eelistatuimateks katusekattematerjalideks tuleks lugeda naturaalseid puitmaterjale – laast, kimm, sindel, lubatud on ka murukatus, kivimaterjalid ning bituumensindel. Rajatavad hooned peavad hästi sobima looduskeskkonda. Õuealade välispiirdeks on lubatud püstitada piirdeaedasid. Põhihoonete välisseinte avatud viimistlusmaterjalina ümarfreespalk on keelatud. Planeeringuga on ettenähtud kruntidele pääsud kavandatavalt teelt, mis läbib planeeringuala idast läände. Planeeritud tee kopeerib osaliselt ajaloolist talu juurdepääsuteed, kuid on parema planeerimistulemuse huvides osaliselt nihutatud. Planeeritud tee paiknemine ja suhteline kõrgus tagab hea kasutatavuse kõikidel aastaaegadel. Tee rajamiseks on kavandatud eraldi katastriüksus transpordimaa sihtotstarbega. Parkimine on kruntidel planeeritud krundisiseselt, hoonestusalal või sissepääsutee juurde rajatud parkimisalal (platsil). Igale krundile on kavandatud 2 parkimiskohta sõiduautodele. Krundisisesed teed ja platsid kaetakse kruusaga või sillutatakse kivisillutisega. Planeeritava ala piires erinevate hoonete ja rajatiste ehitamisel tuleb arvestada, et tegu on väärtusliku maastikuga. Sellest tulenevalt tuleb tagada ala looduslikkus ning selle sidumine arhitektuuriga. Kogu hoonestusala pind peab olema heakorrastatud ja haljastatud. Olemasolev haljastuse iseloom säilitatakse. Kõrghaljastus säilitatakse maksimaalselt. Juurde rajatava haljastuse rajamine on planeeritud väljapoole hoonestusalasid. Ühiskasutuses olevate teede ning õuealade äärde võib istutada hekke. Kruntide piiridele istutatakse leht- ja okaspuid privaatsuse suurendamiseks. Kruntide liitumispunktide asukohad on kavandatud ühiskasutuses oleva tee äärde. Hoonete soojavarustus tagatakse lokaalsete kütteseadmetega. Planeeritaval alal moodustatud uutele kruntidele tagatakse vesivarustus salvkaevudega. Kaevude asukoht vaba, projekteerimisel arvestada kehtivaid sanitaarkujasid.
Aadress enne haldusreformi Nahisoo, Vidrike, Otepää vald, Valgamaa
40 000 €
Rohkem
Aadress enne haldusreformi Nahisoo, Vidrike, Otepää vald, Valgamaa
Krunt 1,9 ha, detailplaneering tehtud Müüa viimasel ajal parimad turule tulnud krundid, Otepää vallas. Krundid on eraldatumad ja looduse poolt paremini hoitud, kui enamus Otepää läheduses olevad tulunduslikud krundid. Männiku maaüksuse katastritunnuseks on 63602:003:1480. Planeeringueelseks katastriüksuse suuruseks on 12,04 ha, maa kasutamise sihtotstarbeks maatulundusmaa. Eraldi krundid moodustatakse juurdepääsuteele ning komplektalajaama püstitamiseks. Eelpooltoodut ja moodustatavate kruntide suurusi- 1,8- 3,3 ha – arvesse võttes, ei ole Männiku detailplaneering kehtivat Pühajärve valla üldplaneeringut muutev. Kõikide ümbritsevate maaüksuste sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Männiku kinnistu piirneb põhjakaares Nahi järvega. Kinnistu läänepiiril asub kruuskattega tee. Teede paigutus ja läbilaskevõime tagavad planeeringualale hea juurdepääsu ja ühenduse. Tatra-Otepää-Sangaste riigitee asub Männiku kinnistust läänesuunas umbes 3 km kaugusel. Planeeritavale krundile tagab juurdepääsu Tatra-Otepää-Sangaste maanteelt lähtuv vallatee nr 597, millelt ehitatakse mahasõit. Vallatee ühendab planeeringuala ka Vidrike külakeskusega, mis asub umbes 2,3 km kaugusel. Juurdepääsuks ehitatakse umbes 380 meetrit kruuskattega teed, mis läbib Männiku kinnistut. Planeeringuala ei läbi mitte ühtegi tehnovõrku. Planeeringualast 1km kaugusele kagusse jääv 10kV elektriliin „Nõgla” alajaamaga loob head võimalused vajaliku elektrivõimsusega varustamiseks. Planeeringu maa-ala asub Otepää linnast, umbes 10 kilomeetri kaugusel. Tatra-Otepää-Sangaste riigiteelt pääseb Männiku maaüksusele mööda vallateed 597. Kinnistut läänest-itta läbiv kõrgendik keskosas on tasandil 144m – 149m. Madalamad kohad krundi põhjaosas asuvad Nahi järve ääres. Mets kinnistul omab lisaks ökoloogilistele seostele ka atraktiivset väärtust. Hoonestuse tüüp vaba, lubatud viil- , poolkelp ning kelpkatused. Viilkatused kavandatakse täisviiluga ning kogu katuse ulatuses samasugused. Absoluutkõrgusi kruntidel muudetakse vastavalt vajadusele, et rajada juurdepääsuteed ning tagada sadevete äravool. Kuna hoonestatavad alad on küllaltki liigendatud reljeefiga, siis on lubatavad reljeefimuudatused ± 1.5 m olemasolevast maapinnast. Ehitusjooned kruntidel ei ole määratud, kuna planeeritavad ehitusalad, aga ka olemasolev hoonestus ala lähiümbruses, paiknevad küllaltki kaootiliselt. Ehitusalade paiknemise kavandamisel on arvestatud miljöösse sulandumist ning territooriumi reljeefi. Graafilises osas tähistatud hoonete paiknemine hoonestusaladel on soovitusliku iseloomuga. Hooneid planeeringualal ehitatakse ainult hoonestusalale. Väljaspoole hoonestusala võivad ulatuda sissepääsu trepid ja konsoolsed varikatused kuni 1,5 m ulatuses. Samuti võib väljaspoole hoonestusala paigaldada ajutisi ehitisi ning ehitada tehnorajatisi kooskõlas ehitusseadusega. Sokli kõrgus on pinnareljeefi arvestav, ca 0,3-0,6 m ehitise maapealsest kõrgusest. Hoone kavandamisel suurekaldelisele reljeefile, võib soklikorrus avaneda maapinnale. Katusekalded peavad olema vahemikus 20 - 45, lubatud on kelp- ja poolkelp ning kahepoolsed viilkatused, kogu katuse ulatuses kalle samasugune. Ehitatavate hoonete katuste harjajooned samal õuealal peavad olema teineteise suhtes paralleelsed või risti (moodustavad kas “L” või “U” kujutise). Hoonete põhikonstruktsioonide materjalide valik vaba- arhitekti ettepanekul. Välisviimistluses kasutada põhimaterjalidena puitu ja kivi. Fassaade võib ilmestada maakiviga. Keelatud on algupäraseid materjale matkivate ehitusmaterjalide kasutamine. Seinte välisviimistluses mitte kasutada korraga üle 2 erineva materjali. Välisviimistluse värvilahendustes kasutada looduslähedasi värvitoone, katusekate soovituslikult must, hall, tumepruun või antiik, tarvikud kattega samas toonis. Tulenevalt katusekatte toonist kujundada hoone teiste välispindade viimistlustoonid. Viilkatuste katusekattena on keelatud trapetsprofiili laadsed plekkmaterjalid, laineline eterniit ja teised tööstushoonete katusekattematerjalid, eredavärvilised materjalid ja tsingitud plekk värvimata kujul. Eelistatuimateks katusekattematerjalideks tuleks lugeda naturaalseid puitmaterjale – laast, kimm, sindel, lubatud on ka murukatus, kivimaterjalid ning bituumensindel. Rajatavad hooned peavad hästi sobima looduskeskkonda. Õuealade välispiirdeks on lubatud püstitada piirdeaedasid. Põhihoonete välisseinte avatud viimistlusmaterjalina ümarfreespalk on keelatud. Planeeringuga on ettenähtud kruntidele pääsud kavandatavalt teelt, mis läbib planeeringuala idast läände. Planeeritud tee kopeerib osaliselt ajaloolist talu juurdepääsuteed, kuid on parema planeerimistulemuse huvides osaliselt nihutatud. Planeeritud tee paiknemine ja suhteline kõrgus tagab hea kasutatavuse kõikidel aastaaegadel. Tee rajamiseks on kavandatud eraldi katastriüksus transpordimaa sihtotstarbega. Parkimine on kruntidel planeeritud krundisiseselt, hoonestusalal või sissepääsutee juurde rajatud parkimisalal (platsil). Igale krundile on kavandatud 2 parkimiskohta sõiduautodele. Krundisisesed teed ja platsid kaetakse kruusaga või sillutatakse kivisillutisega. Planeeritava ala piires erinevate hoonete ja rajatiste ehitamisel tuleb arvestada, et tegu on väärtusliku maastikuga. Sellest tulenevalt tuleb tagada ala looduslikkus ning selle sidumine arhitektuuriga. Kogu hoonestusala pind peab olema heakorrastatud ja haljastatud. Olemasolev haljastuse iseloom säilitatakse. Kõrghaljastus säilitatakse maksimaalselt. Juurde rajatava haljastuse rajamine on planeeritud väljapoole hoonestusalasid. Ühiskasutuses olevate teede ning õuealade äärde võib istutada hekke. Kruntide piiridele istutatakse leht- ja okaspuid privaatsuse suurendamiseks. Kruntide liitumispunktide asukohad on kavandatud ühiskasutuses oleva tee äärde. Hoonete soojavarustus tagatakse lokaalsete kütteseadmetega. Planeeritaval alal moodustatud uutele kruntidele tagatakse vesivarustus salvkaevudega. Kaevude asukoht vaba, projekteerimisel arvestada kehtivaid sanitaarkujasid.
Copy link
Complain
Krunt 2,4 ha, detailplaneering tehtud Müüa detailplaneeringuga spa-hotelli rajamiseks sobiv kinnistu Pühajärvel. Hoonete suurim lubatud arv krundil 1 põhihoone, 1 abihoone ja alajaam. Suurim lubatud ehitisealune pind 1920 m2. Igasuguse lisainfo saamiseks palun helistage või kirjutage e-kiri. Võtame müüki ja üürile Teie kinnisvara. Aitame Teid laenu taotlemisel ja kinnisvara hindamisel. Meie kaudu hindamiste ja laenulepingu tasude soodustused. Rait Kuusik, ***, +372 58 026 290
Aadress enne haldusreformi Sepa, Pühajärve, Otepää vald, Valgamaa
690 000 €
Rohkem
Aadress enne haldusreformi Sepa, Pühajärve, Otepää vald, Valgamaa
Krunt 2,4 ha, detailplaneering tehtud Müüa detailplaneeringuga spa-hotelli rajamiseks sobiv kinnistu Pühajärvel. Hoonete suurim lubatud arv krundil 1 põhihoone, 1 abihoone ja alajaam. Suurim lubatud ehitisealune pind 1920 m2. Igasuguse lisainfo saamiseks palun helistage või kirjutage e-kiri. Võtame müüki ja üürile Teie kinnisvara. Aitame Teid laenu taotlemisel ja kinnisvara hindamisel. Meie kaudu hindamiste ja laenulepingu tasude soodustused. Rait Kuusik, ***, +372 58 026 290
Copy link
Complain
Üldinfo Müüa detailplaneeringuga spa-hotelli rajamiseks sobiv kinnistu Pühajärvel. Hoonete suurim lubatud arv krundil 1 põhihoone, 1 abihoone ja alajaam. Suurim lubatud ehitisealune pind 1920 m2. Igasuguse lisainfo saamiseks palun helistage või kirjutage e-kiri. Võtame müüki ja üürile Teie kinnisvara. Aitame Teid laenu taotlemisel ja kinnisvara hindamisel. Meie kaudu hindamiste ja laenulepingu tasude soodustused. Rait Kuusik, ***, +372 58 026 290
Sepa, Pühajärve, Otepää vald, Valgamaa
690 000 €
Rohkem
Sepa, Pühajärve, Otepää vald, Valgamaa
Üldinfo Müüa detailplaneeringuga spa-hotelli rajamiseks sobiv kinnistu Pühajärvel. Hoonete suurim lubatud arv krundil 1 põhihoone, 1 abihoone ja alajaam. Suurim lubatud ehitisealune pind 1920 m2. Igasuguse lisainfo saamiseks palun helistage või kirjutage e-kiri. Võtame müüki ja üürile Teie kinnisvara. Aitame Teid laenu taotlemisel ja kinnisvara hindamisel. Meie kaudu hindamiste ja laenulepingu tasude soodustused. Rait Kuusik, ***, +372 58 026 290
Copy link
Complain
Krunt 5,2 ha, detailplaneering tehtud Lisainfo: vesi, ühistransport, kanalisatsioon, elekter Ümbrus: teed heas seisukorras, ümbruses eramud, mets lähedal Kokku on 17 elamukrunti 52 412 m2 + transpordimaa 5658,5 m2, Otepääl, Sihva külas, Pühajärve koolimaja taga. HIND TINGITAV! Elamukruntide suurused jäävad vahemikku 2100 m2 kuni 5944 m2 . Elamukruntide aadress on Ojaääre põik 1,2,3,4,5,7,9,10,12,14,16,18,20. Ojaääre tee 2,4,6. Kooli 2. Transpodrimaa aadress on Ojaääre põik ja Ojaääre tee. Elamukruntidele on antud ehitusõigus elamu ja kuni 2 kõrvalhoone püstitamiseks. Krundi lubatud suurim ehitistealune pind ei tohi olla suurem kui 35 % krundi pindalast. Kinnistud asuvad teedevõrgu osas soodsas kohas, kuna kinnistutele on võimalik liiklusvahendiga ligi pääseda teede kaudu, mis saavad alguse Sihva küla läbivalt Otepää-Kääriku-Kurevere teelt. Nimetatud riigiteelt on võimalik ida suunas liikudes pääseda Otepää – Nüpli - Sihva ja Sihva –Vidrike – Kärgula teele. Lisaks jääb planeeringuala idapiiri serva asfaltkattega kergliiklustee kasutatav enamjaolt sporditeena), mis ühendab planeeritavat ala Otepää ja Kääriku spordiradadega. Sihva külas on avalikkusele tuntuim Pühajärve Põhikool,mille hoonetekompleks jääb planeeringualast üle kergliiklustee ida suunas. Planeeritav veevarustus, olme- ja sademeveekanalisatsioon: Otepää vallas on ühisvee- ja kanalisatsioonitrassidega hõlmatud Sihva küla keskus, millest lähtuvalt on veevarustus ja kanalisatsioon lahendatud Sihva küla ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustiku baasil. Sademevesi: Haljasaladel immutada sajuveed pinnasesse,vältides sadevee voolamist naaberkinnistutele. Elektrivarustuseks on planeeritud teede äärde kruntide piiridele 0,4 kV liitumis- kilbid, arvestusega üldjuhul üks kapp kahe krundi tarbeks. Arhitektuur. Kaasaegne. Naturaalne kivi ja puit. Betoon ja klaas. Arhitektuurinäited ehitistele (soovituslik).
Aadress enne haldusreformi Ojaääre põik, Sihva, Otepää vald, Valgamaa
155 000 €
Rohkem
Aadress enne haldusreformi Ojaääre põik, Sihva, Otepää vald, Valgamaa
Krunt 5,2 ha, detailplaneering tehtud Lisainfo: vesi, ühistransport, kanalisatsioon, elekter Ümbrus: teed heas seisukorras, ümbruses eramud, mets lähedal Kokku on 17 elamukrunti 52 412 m2 + transpordimaa 5658,5 m2, Otepääl, Sihva külas, Pühajärve koolimaja taga. HIND TINGITAV! Elamukruntide suurused jäävad vahemikku 2100 m2 kuni 5944 m2 . Elamukruntide aadress on Ojaääre põik 1,2,3,4,5,7,9,10,12,14,16,18,20. Ojaääre tee 2,4,6. Kooli 2. Transpodrimaa aadress on Ojaääre põik ja Ojaääre tee. Elamukruntidele on antud ehitusõigus elamu ja kuni 2 kõrvalhoone püstitamiseks. Krundi lubatud suurim ehitistealune pind ei tohi olla suurem kui 35 % krundi pindalast. Kinnistud asuvad teedevõrgu osas soodsas kohas, kuna kinnistutele on võimalik liiklusvahendiga ligi pääseda teede kaudu, mis saavad alguse Sihva küla läbivalt Otepää-Kääriku-Kurevere teelt. Nimetatud riigiteelt on võimalik ida suunas liikudes pääseda Otepää – Nüpli - Sihva ja Sihva –Vidrike – Kärgula teele. Lisaks jääb planeeringuala idapiiri serva asfaltkattega kergliiklustee kasutatav enamjaolt sporditeena), mis ühendab planeeritavat ala Otepää ja Kääriku spordiradadega. Sihva külas on avalikkusele tuntuim Pühajärve Põhikool,mille hoonetekompleks jääb planeeringualast üle kergliiklustee ida suunas. Planeeritav veevarustus, olme- ja sademeveekanalisatsioon: Otepää vallas on ühisvee- ja kanalisatsioonitrassidega hõlmatud Sihva küla keskus, millest lähtuvalt on veevarustus ja kanalisatsioon lahendatud Sihva küla ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustiku baasil. Sademevesi: Haljasaladel immutada sajuveed pinnasesse,vältides sadevee voolamist naaberkinnistutele. Elektrivarustuseks on planeeritud teede äärde kruntide piiridele 0,4 kV liitumis- kilbid, arvestusega üldjuhul üks kapp kahe krundi tarbeks. Arhitektuur. Kaasaegne. Naturaalne kivi ja puit. Betoon ja klaas. Arhitektuurinäited ehitistele (soovituslik).
Copy link
Complain
Krunt 1,8 ha, detailplaneering tehtud Müüa viimasel ajal parimad turule tulnud krundid, Otepää vallas. Krundid on eraldatumad ja looduse poolt paremini hoitud, kui enamus Otepää läheduses olevad tulunduslikud krundid. Männiku maaüksuse katastritunnuseks on 63602:003:1480. Planeeringueelseks katastriüksuse suuruseks on 12,04 ha, maa kasutamise sihtotstarbeks maatulundusmaa. Eraldi krundid moodustatakse juurdepääsuteele ning komplektalajaama püstitamiseks. Eelpooltoodut ja moodustatavate kruntide suurusi- 1,8- 3,3 ha – arvesse võttes, ei ole Männiku detailplaneering kehtivat Pühajärve valla üldplaneeringut muutev. Kõikide ümbritsevate maaüksuste sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Männiku kinnistu piirneb põhjakaares Nahi järvega. Kinnistu läänepiiril asub kruuskattega tee. Teede paigutus ja läbilaskevõime tagavad planeeringualale hea juurdepääsu ja ühenduse. Tatra-Otepää-Sangaste riigitee asub Männiku kinnistust läänesuunas umbes 3 km kaugusel. Planeeritavale krundile tagab juurdepääsu Tatra-Otepää-Sangaste maanteelt lähtuv vallatee nr 597, millelt ehitatakse mahasõit. Vallatee ühendab planeeringuala ka Vidrike külakeskusega, mis asub umbes 2,3 km kaugusel. Juurdepääsuks ehitatakse umbes 380 meetrit kruuskattega teed, mis läbib Männiku kinnistut. Planeeringuala ei läbi mitte ühtegi tehnovõrku. Planeeringualast 1km kaugusele kagusse jääv 10kV elektriliin „Nõgla” alajaamaga loob head võimalused vajaliku elektrivõimsusega varustamiseks. Planeeringu maa-ala asub Otepää linnast, umbes 10 kilomeetri kaugusel. Tatra-Otepää-Sangaste riigiteelt pääseb Männiku maaüksusele mööda vallateed 597. Kinnistut läänest-itta läbiv kõrgendik keskosas on tasandil 144m – 149m. Madalamad kohad krundi põhjaosas asuvad Nahi järve ääres. Mets kinnistul omab lisaks ökoloogilistele seostele ka atraktiivset väärtust. Hoonestuse tüüp vaba, lubatud viil- , poolkelp ning kelpkatused. Viilkatused kavandatakse täisviiluga ning kogu katuse ulatuses samasugused. Absoluutkõrgusi kruntidel muudetakse vastavalt vajadusele, et rajada juurdepääsuteed ning tagada sadevete äravool. Kuna hoonestatavad alad on küllaltki liigendatud reljeefiga, siis on lubatavad reljeefimuudatused ± 1.5 m olemasolevast maapinnast. Ehitusjooned kruntidel ei ole määratud, kuna planeeritavad ehitusalad, aga ka olemasolev hoonestus ala lähiümbruses, paiknevad küllaltki kaootiliselt. Ehitusalade paiknemise kavandamisel on arvestatud miljöösse sulandumist ning territooriumi reljeefi. Graafilises osas tähistatud hoonete paiknemine hoonestusaladel on soovitusliku iseloomuga. Hooneid planeeringualal ehitatakse ainult hoonestusalale. Väljaspoole hoonestusala võivad ulatuda sissepääsu trepid ja konsoolsed varikatused kuni 1,5 m ulatuses. Samuti võib väljaspoole hoonestusala paigaldada ajutisi ehitisi ning ehitada tehnorajatisi kooskõlas ehitusseadusega. Sokli kõrgus on pinnareljeefi arvestav, ca 0,3-0,6 m ehitise maapealsest kõrgusest. Hoone kavandamisel suurekaldelisele reljeefile, võib soklikorrus avaneda maapinnale. Katusekalded peavad olema vahemikus 20 - 45, lubatud on kelp- ja poolkelp ning kahepoolsed viilkatused, kogu katuse ulatuses kalle samasugune. Ehitatavate hoonete katuste harjajooned samal õuealal peavad olema teineteise suhtes paralleelsed või risti (moodustavad kas “L” või “U” kujutise). Hoonete põhikonstruktsioonide materjalide valik vaba- arhitekti ettepanekul. Välisviimistluses kasutada põhimaterjalidena puitu ja kivi. Fassaade võib ilmestada maakiviga. Keelatud on algupäraseid materjale matkivate ehitusmaterjalide kasutamine. Seinte välisviimistluses mitte kasutada korraga üle 2 erineva materjali. Välisviimistluse värvilahendustes kasutada looduslähedasi värvitoone, katusekate soovituslikult must, hall, tumepruun või antiik, tarvikud kattega samas toonis. Tulenevalt katusekatte toonist kujundada hoone teiste välispindade viimistlustoonid. Viilkatuste katusekattena on keelatud trapetsprofiili laadsed plekkmaterjalid, laineline eterniit ja teised tööstushoonete katusekattematerjalid, eredavärvilised materjalid ja tsingitud plekk värvimata kujul. Eelistatuimateks katusekattematerjalideks tuleks lugeda naturaalseid puitmaterjale – laast, kimm, sindel, lubatud on ka murukatus, kivimaterjalid ning bituumensindel. Rajatavad hooned peavad hästi sobima looduskeskkonda. Õuealade välispiirdeks on lubatud püstitada piirdeaedasid. Põhihoonete välisseinte avatud viimistlusmaterjalina ümarfreespalk on keelatud. Planeeringuga on ettenähtud kruntidele pääsud kavandatavalt teelt, mis läbib planeeringuala idast läände. Planeeritud tee kopeerib osaliselt ajaloolist talu juurdepääsuteed, kuid on parema planeerimistulemuse huvides osaliselt nihutatud. Planeeritud tee paiknemine ja suhteline kõrgus tagab hea kasutatavuse kõikidel aastaaegadel. Tee rajamiseks on kavandatud eraldi katastriüksus transpordimaa sihtotstarbega. Parkimine on kruntidel planeeritud krundisiseselt, hoonestusalal või sissepääsutee juurde rajatud parkimisalal (platsil). Igale krundile on kavandatud 2 parkimiskohta sõiduautodele. Krundisisesed teed ja platsid kaetakse kruusaga või sillutatakse kivisillutisega. Planeeritava ala piires erinevate hoonete ja rajatiste ehitamisel tuleb arvestada, et tegu on väärtusliku maastikuga. Sellest tulenevalt tuleb tagada ala looduslikkus ning selle sidumine arhitektuuriga. Kogu hoonestusala pind peab olema heakorrastatud ja haljastatud. Olemasolev haljastuse iseloom säilitatakse. Kõrghaljastus säilitatakse maksimaalselt. Juurde rajatava haljastuse rajamine on planeeritud väljapoole hoonestusalasid. Ühiskasutuses olevate teede ning õuealade äärde võib istutada hekke. Kruntide piiridele istutatakse leht- ja okaspuid privaatsuse suurendamiseks. Kruntide liitumispunktide asukohad on kavandatud ühiskasutuses oleva tee äärde. Hoonete soojavarustus tagatakse lokaalsete kütteseadmetega. Planeeritaval alal moodustatud uutele kruntidele tagatakse vesivarustus salvkaevudega. Kaevude asukoht vaba, projekteerimisel arvestada kehtivaid sanitaarkujasid.
Aadress enne haldusreformi Toomasoo, Vidrike, Otepää vald, Valgamaa
40 000 €
Rohkem
Aadress enne haldusreformi Toomasoo, Vidrike, Otepää vald, Valgamaa
Krunt 1,8 ha, detailplaneering tehtud Müüa viimasel ajal parimad turule tulnud krundid, Otepää vallas. Krundid on eraldatumad ja looduse poolt paremini hoitud, kui enamus Otepää läheduses olevad tulunduslikud krundid. Männiku maaüksuse katastritunnuseks on 63602:003:1480. Planeeringueelseks katastriüksuse suuruseks on 12,04 ha, maa kasutamise sihtotstarbeks maatulundusmaa. Eraldi krundid moodustatakse juurdepääsuteele ning komplektalajaama püstitamiseks. Eelpooltoodut ja moodustatavate kruntide suurusi- 1,8- 3,3 ha – arvesse võttes, ei ole Männiku detailplaneering kehtivat Pühajärve valla üldplaneeringut muutev. Kõikide ümbritsevate maaüksuste sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Männiku kinnistu piirneb põhjakaares Nahi järvega. Kinnistu läänepiiril asub kruuskattega tee. Teede paigutus ja läbilaskevõime tagavad planeeringualale hea juurdepääsu ja ühenduse. Tatra-Otepää-Sangaste riigitee asub Männiku kinnistust läänesuunas umbes 3 km kaugusel. Planeeritavale krundile tagab juurdepääsu Tatra-Otepää-Sangaste maanteelt lähtuv vallatee nr 597, millelt ehitatakse mahasõit. Vallatee ühendab planeeringuala ka Vidrike külakeskusega, mis asub umbes 2,3 km kaugusel. Juurdepääsuks ehitatakse umbes 380 meetrit kruuskattega teed, mis läbib Männiku kinnistut. Planeeringuala ei läbi mitte ühtegi tehnovõrku. Planeeringualast 1km kaugusele kagusse jääv 10kV elektriliin „Nõgla” alajaamaga loob head võimalused vajaliku elektrivõimsusega varustamiseks. Planeeringu maa-ala asub Otepää linnast, umbes 10 kilomeetri kaugusel. Tatra-Otepää-Sangaste riigiteelt pääseb Männiku maaüksusele mööda vallateed 597. Kinnistut läänest-itta läbiv kõrgendik keskosas on tasandil 144m – 149m. Madalamad kohad krundi põhjaosas asuvad Nahi järve ääres. Mets kinnistul omab lisaks ökoloogilistele seostele ka atraktiivset väärtust. Hoonestuse tüüp vaba, lubatud viil- , poolkelp ning kelpkatused. Viilkatused kavandatakse täisviiluga ning kogu katuse ulatuses samasugused. Absoluutkõrgusi kruntidel muudetakse vastavalt vajadusele, et rajada juurdepääsuteed ning tagada sadevete äravool. Kuna hoonestatavad alad on küllaltki liigendatud reljeefiga, siis on lubatavad reljeefimuudatused ± 1.5 m olemasolevast maapinnast. Ehitusjooned kruntidel ei ole määratud, kuna planeeritavad ehitusalad, aga ka olemasolev hoonestus ala lähiümbruses, paiknevad küllaltki kaootiliselt. Ehitusalade paiknemise kavandamisel on arvestatud miljöösse sulandumist ning territooriumi reljeefi. Graafilises osas tähistatud hoonete paiknemine hoonestusaladel on soovitusliku iseloomuga. Hooneid planeeringualal ehitatakse ainult hoonestusalale. Väljaspoole hoonestusala võivad ulatuda sissepääsu trepid ja konsoolsed varikatused kuni 1,5 m ulatuses. Samuti võib väljaspoole hoonestusala paigaldada ajutisi ehitisi ning ehitada tehnorajatisi kooskõlas ehitusseadusega. Sokli kõrgus on pinnareljeefi arvestav, ca 0,3-0,6 m ehitise maapealsest kõrgusest. Hoone kavandamisel suurekaldelisele reljeefile, võib soklikorrus avaneda maapinnale. Katusekalded peavad olema vahemikus 20 - 45, lubatud on kelp- ja poolkelp ning kahepoolsed viilkatused, kogu katuse ulatuses kalle samasugune. Ehitatavate hoonete katuste harjajooned samal õuealal peavad olema teineteise suhtes paralleelsed või risti (moodustavad kas “L” või “U” kujutise). Hoonete põhikonstruktsioonide materjalide valik vaba- arhitekti ettepanekul. Välisviimistluses kasutada põhimaterjalidena puitu ja kivi. Fassaade võib ilmestada maakiviga. Keelatud on algupäraseid materjale matkivate ehitusmaterjalide kasutamine. Seinte välisviimistluses mitte kasutada korraga üle 2 erineva materjali. Välisviimistluse värvilahendustes kasutada looduslähedasi värvitoone, katusekate soovituslikult must, hall, tumepruun või antiik, tarvikud kattega samas toonis. Tulenevalt katusekatte toonist kujundada hoone teiste välispindade viimistlustoonid. Viilkatuste katusekattena on keelatud trapetsprofiili laadsed plekkmaterjalid, laineline eterniit ja teised tööstushoonete katusekattematerjalid, eredavärvilised materjalid ja tsingitud plekk värvimata kujul. Eelistatuimateks katusekattematerjalideks tuleks lugeda naturaalseid puitmaterjale – laast, kimm, sindel, lubatud on ka murukatus, kivimaterjalid ning bituumensindel. Rajatavad hooned peavad hästi sobima looduskeskkonda. Õuealade välispiirdeks on lubatud püstitada piirdeaedasid. Põhihoonete välisseinte avatud viimistlusmaterjalina ümarfreespalk on keelatud. Planeeringuga on ettenähtud kruntidele pääsud kavandatavalt teelt, mis läbib planeeringuala idast läände. Planeeritud tee kopeerib osaliselt ajaloolist talu juurdepääsuteed, kuid on parema planeerimistulemuse huvides osaliselt nihutatud. Planeeritud tee paiknemine ja suhteline kõrgus tagab hea kasutatavuse kõikidel aastaaegadel. Tee rajamiseks on kavandatud eraldi katastriüksus transpordimaa sihtotstarbega. Parkimine on kruntidel planeeritud krundisiseselt, hoonestusalal või sissepääsutee juurde rajatud parkimisalal (platsil). Igale krundile on kavandatud 2 parkimiskohta sõiduautodele. Krundisisesed teed ja platsid kaetakse kruusaga või sillutatakse kivisillutisega. Planeeritava ala piires erinevate hoonete ja rajatiste ehitamisel tuleb arvestada, et tegu on väärtusliku maastikuga. Sellest tulenevalt tuleb tagada ala looduslikkus ning selle sidumine arhitektuuriga. Kogu hoonestusala pind peab olema heakorrastatud ja haljastatud. Olemasolev haljastuse iseloom säilitatakse. Kõrghaljastus säilitatakse maksimaalselt. Juurde rajatava haljastuse rajamine on planeeritud väljapoole hoonestusalasid. Ühiskasutuses olevate teede ning õuealade äärde võib istutada hekke. Kruntide piiridele istutatakse leht- ja okaspuid privaatsuse suurendamiseks. Kruntide liitumispunktide asukohad on kavandatud ühiskasutuses oleva tee äärde. Hoonete soojavarustus tagatakse lokaalsete kütteseadmetega. Planeeritaval alal moodustatud uutele kruntidele tagatakse vesivarustus salvkaevudega. Kaevude asukoht vaba, projekteerimisel arvestada kehtivaid sanitaarkujasid.
Copy link
Complain
Krunt 6,0 ha, detailplaneering tehtud Lisainfo: vesi, kanalisatsioon, elekter Ümbrus: Nüpli järv lähedal, teed heas seisukorras, mets lähedal, asulast väljas Müüa eksklusiivne kinnistu muinasjutulise Nüpli järve kaldal. Kinnistu asub Otepää linnast vaid 2 km kaugusel Väike Munamäe vahetus läheduses. Detailplaneering on koostatud ehitusõigusega kolmele hoonele, mis moodustavad ühtse kompleksi. Ehituseks planeeritud õuealalt avanevad vaated maalilisele Nüpli järvele. *Oma rannajoont ca 50 m. * Kõrghaljastus. * Privaatne. * Fantastiliselt ilus koht Lõuna-Eesti kuppelmaastikul. KOMMUNIKATSIOONID Vesi - pumbamaja koos veepuhastuseadmega. Kanalisatsioon - kogumiskaevud. Elekter - liitumine ampritasuga, planeeringus on jäetud võimalus rajada madalpinge maakaabel. Helista ja küsi lisa! Oled oodatud kinnistuga tutvuma. Aitan Teid Otepää piirkonnas paikneva kinnisvara müümisel ja ostmisel, üürimisel ja hindamisel ning pangalaenu taotlemisel. Korrektsed lepingud ja kiired tehingud. Personaalne nõustamine tasuta. Kõik meie pakkumised ja teenused kodulehel www.ader.ee
Aadress enne haldusreformi Tedre, Nüpli, Otepää vald, Valgamaa
225 000 €
Rohkem
Aadress enne haldusreformi Tedre, Nüpli, Otepää vald, Valgamaa
Krunt 6,0 ha, detailplaneering tehtud Lisainfo: vesi, kanalisatsioon, elekter Ümbrus: Nüpli järv lähedal, teed heas seisukorras, mets lähedal, asulast väljas Müüa eksklusiivne kinnistu muinasjutulise Nüpli järve kaldal. Kinnistu asub Otepää linnast vaid 2 km kaugusel Väike Munamäe vahetus läheduses. Detailplaneering on koostatud ehitusõigusega kolmele hoonele, mis moodustavad ühtse kompleksi. Ehituseks planeeritud õuealalt avanevad vaated maalilisele Nüpli järvele. *Oma rannajoont ca 50 m. * Kõrghaljastus. * Privaatne. * Fantastiliselt ilus koht Lõuna-Eesti kuppelmaastikul. KOMMUNIKATSIOONID Vesi - pumbamaja koos veepuhastuseadmega. Kanalisatsioon - kogumiskaevud. Elekter - liitumine ampritasuga, planeeringus on jäetud võimalus rajada madalpinge maakaabel. Helista ja küsi lisa! Oled oodatud kinnistuga tutvuma. Aitan Teid Otepää piirkonnas paikneva kinnisvara müümisel ja ostmisel, üürimisel ja hindamisel ning pangalaenu taotlemisel. Korrektsed lepingud ja kiired tehingud. Personaalne nõustamine tasuta. Kõik meie pakkumised ja teenused kodulehel www.ader.ee
Copy link
Complain
Krunt 3 ha Ümbrus: mets lähedal, asulast väljas KINNISTU KOOS METSAMAA JA HARITAVA MAAGA Müüa kaunil Valgamaal hea ligipääsuga kinnistu. ( Lähedal pakkuda veel kinnistuid müügiks) Ehitusõigused on võimalik saada ilma detailplaneeringuta. Alajaam asub kinnistul. Pindala : 3.0 ha Haritav maa : 1.7 ha Rohumaa : 0.2 ha Metsamaa : 0.7 ha Õuemaa : - Ehitiste alune maa : - Muu maa : 0.4 ha
Aadress enne haldusreformi Roni, Neeruti, Palupera vald, Valgamaa
20 000 €
Rohkem
Aadress enne haldusreformi Roni, Neeruti, Palupera vald, Valgamaa
Krunt 3 ha Ümbrus: mets lähedal, asulast väljas KINNISTU KOOS METSAMAA JA HARITAVA MAAGA Müüa kaunil Valgamaal hea ligipääsuga kinnistu. ( Lähedal pakkuda veel kinnistuid müügiks) Ehitusõigused on võimalik saada ilma detailplaneeringuta. Alajaam asub kinnistul. Pindala : 3.0 ha Haritav maa : 1.7 ha Rohumaa : 0.2 ha Metsamaa : 0.7 ha Õuemaa : - Ehitiste alune maa : - Muu maa : 0.4 ha
Copy link
Complain
Krunt 3,3 ha, detailplaneering tehtud Müüa viimasel ajal parimad turule tulnud krundid Otepää vallas. Krundid on eraldatumad ja looduse poolt paremini hoitud, kui enamus Otepää läheduses olevad tulunduslikud krundid. Männiku maaüksuse katastritunnuseks on 63602:003:1480. Planeeringueelseks katastriüksuse suuruseks on 12,04 ha, maa kasutamise sihtotstarbeks maatulundusmaa. Eraldi krundid moodustatakse juurdepääsuteele ning komplektalajaama püstitamiseks. Eelpooltoodut ja moodustatavate kruntide suurusi- 1,8- 3,3 ha – arvesse võttes, ei ole Männiku detailplaneering kehtivat Pühajärve valla üldplaneeringut muutev. Kõikide ümbritsevate maaüksuste sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Männiku kinnistu piirneb põhjakaares Nahi järvega. Kinnistu läänepiiril asub kruuskattega tee. Teede paigutus ja läbilaskevõime tagavad planeeringualale hea juurdepääsu ja ühenduse. Tatra-Otepää-Sangaste riigitee asub Männiku kinnistust läänesuunas umbes 3 km kaugusel. Planeeritavale krundile tagab juurdepääsu Tatra-Otepää-Sangaste maanteelt lähtuv vallatee nr 597, millelt ehitatakse mahasõit. Vallatee ühendab planeeringuala ka Vidrike külakeskusega, mis asub umbes 2,3 km kaugusel. Juurdepääsuks ehitatakse umbes 380 meetrit kruuskattega teed, mis läbib Männiku kinnistut. Planeeringuala ei läbi mitte ühtegi tehnovõrku. Planeeringualast 1km kaugusele kagusse jääv 10kV elektriliin „Nõgla” alajaamaga loob head võimalused vajaliku elektrivõimsusega varustamiseks. Planeeringu maa-ala asub Otepää linnast, umbes 10 kilomeetri kaugusel. Tatra-Otepää-Sangaste riigiteelt pääseb Männiku maaüksusele mööda vallateed 597. Kinnistut läänest-itta läbiv kõrgendik keskosas on tasandil 144m – 149m. Madalamad kohad krundi põhjaosas asuvad Nahi järve ääres. Mets kinnistul omab lisaks ökoloogilistele seostele ka atraktiivset väärtust. Hoonestuse tüüp vaba, lubatud viil- , poolkelp ning kelpkatused. Viilkatused kavandatakse täisviiluga ning kogu katuse ulatuses samasugused. Absoluutkõrgusi kruntidel muudetakse vastavalt vajadusele, et rajada juurdepääsuteed ning tagada sadevete äravool. Kuna hoonestatavad alad on küllaltki liigendatud reljeefiga, siis on lubatavad reljeefimuudatused ± 1.5 m olemasolevast maapinnast. Ehitusjooned kruntidel ei ole määratud, kuna planeeritavad ehitusalad, aga ka olemasolev hoonestus ala lähiümbruses, paiknevad küllaltki kaootiliselt. Ehitusalade paiknemise kavandamisel on arvestatud miljöösse sulandumist ning territooriumi reljeefi. Graafilises osas tähistatud hoonete paiknemine hoonestusaladel on soovitusliku iseloomuga. Hooneid planeeringualal ehitatakse ainult hoonestusalale. Väljaspoole hoonestusala võivad ulatuda sissepääsu trepid ja konsoolsed varikatused kuni 1,5 m ulatuses. Samuti võib väljaspoole hoonestusala paigaldada ajutisi ehitisi ning ehitada tehnorajatisi kooskõlas ehitusseadusega. Sokli kõrgus on pinnareljeefi arvestav, ca 0,3-0,6 m ehitise maapealsest kõrgusest. Hoone kavandamisel suurekaldelisele reljeefile, võib soklikorrus avaneda maapinnale. Katusekalded peavad olema vahemikus 20 - 45, lubatud on kelp- ja poolkelp ning kahepoolsed viilkatused, kogu katuse ulatuses kalle samasugune. Ehitatavate hoonete katuste harjajooned samal õuealal peavad olema teineteise suhtes paralleelsed või risti (moodustavad kas “L” või “U” kujutise). Hoonete põhikonstruktsioonide materjalide valik vaba- arhitekti ettepanekul. Välisviimistluses kasutada põhimaterjalidena puitu ja kivi. Fassaade võib ilmestada maakiviga. Keelatud on algupäraseid materjale matkivate ehitusmaterjalide kasutamine. Seinte välisviimistluses mitte kasutada korraga üle 2 erineva materjali. Välisviimistluse värvilahendustes kasutada looduslähedasi värvitoone, katusekate soovituslikult must, hall, tumepruun või antiik, tarvikud kattega samas toonis. Tulenevalt katusekatte toonist kujundada hoone teiste välispindade viimistlustoonid. Viilkatuste katusekattena on keelatud trapetsprofiili laadsed plekkmaterjalid, laineline eterniit ja teised tööstushoonete katusekattematerjalid, eredavärvilised materjalid ja tsingitud plekk värvimata kujul. Eelistatuimateks katusekattematerjalideks tuleks lugeda naturaalseid puitmaterjale – laast, kimm, sindel, lubatud on ka murukatus, kivimaterjalid ning bituumensindel. Rajatavad hooned peavad hästi sobima looduskeskkonda. Õuealade välispiirdeks on lubatud püstitada piirdeaedasid. Põhihoonete välisseinte avatud viimistlusmaterjalina ümarfreespalk on keelatud. Planeeringuga on ettenähtud kruntidele pääsud kavandatavalt teelt, mis läbib planeeringuala idast läände. Planeeritud tee kopeerib osaliselt ajaloolist talu juurdepääsuteed, kuid on parema planeerimistulemuse huvides osaliselt nihutatud. Planeeritud tee paiknemine ja suhteline kõrgus tagab hea kasutatavuse kõikidel aastaaegadel. Tee rajamiseks on kavandatud eraldi katastriüksus transpordimaa sihtotstarbega. Parkimine on kruntidel planeeritud krundisiseselt, hoonestusalal või sissepääsutee juurde rajatud parkimisalal (platsil). Igale krundile on kavandatud 2 parkimiskohta sõiduautodele. Krundisisesed teed ja platsid kaetakse kruusaga või sillutatakse kivisillutisega. Planeeritava ala piires erinevate hoonete ja rajatiste ehitamisel tuleb arvestada, et tegu on väärtusliku maastikuga. Sellest tulenevalt tuleb tagada ala looduslikkus ning selle sidumine arhitektuuriga. Kogu hoonestusala pind peab olema heakorrastatud ja haljastatud. Olemasolev haljastuse iseloom säilitatakse. Kõrghaljastus säilitatakse maksimaalselt. Juurde rajatava haljastuse rajamine on planeeritud väljapoole hoonestusalasid. Ühiskasutuses olevate teede ning õuealade äärde võib istutada hekke. Kruntide piiridele istutatakse leht- ja okaspuid privaatsuse suurendamiseks. Kruntide liitumispunktide asukohad on kavandatud ühiskasutuses oleva tee äärde. Hoonete soojavarustus tagatakse lokaalsete kütteseadmetega. Planeeritaval alal moodustatud uutele kruntidele tagatakse vesivarustus salvkaevudega. Kaevude asukoht vaba, projekteerimisel arvestada kehtivaid sanitaarkujasid.
Aadress enne haldusreformi Männiku, Vidrike, Otepää vald, Valgamaa
43 000 €
Rohkem
Aadress enne haldusreformi Männiku, Vidrike, Otepää vald, Valgamaa
Krunt 3,3 ha, detailplaneering tehtud Müüa viimasel ajal parimad turule tulnud krundid Otepää vallas. Krundid on eraldatumad ja looduse poolt paremini hoitud, kui enamus Otepää läheduses olevad tulunduslikud krundid. Männiku maaüksuse katastritunnuseks on 63602:003:1480. Planeeringueelseks katastriüksuse suuruseks on 12,04 ha, maa kasutamise sihtotstarbeks maatulundusmaa. Eraldi krundid moodustatakse juurdepääsuteele ning komplektalajaama püstitamiseks. Eelpooltoodut ja moodustatavate kruntide suurusi- 1,8- 3,3 ha – arvesse võttes, ei ole Männiku detailplaneering kehtivat Pühajärve valla üldplaneeringut muutev. Kõikide ümbritsevate maaüksuste sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Männiku kinnistu piirneb põhjakaares Nahi järvega. Kinnistu läänepiiril asub kruuskattega tee. Teede paigutus ja läbilaskevõime tagavad planeeringualale hea juurdepääsu ja ühenduse. Tatra-Otepää-Sangaste riigitee asub Männiku kinnistust läänesuunas umbes 3 km kaugusel. Planeeritavale krundile tagab juurdepääsu Tatra-Otepää-Sangaste maanteelt lähtuv vallatee nr 597, millelt ehitatakse mahasõit. Vallatee ühendab planeeringuala ka Vidrike külakeskusega, mis asub umbes 2,3 km kaugusel. Juurdepääsuks ehitatakse umbes 380 meetrit kruuskattega teed, mis läbib Männiku kinnistut. Planeeringuala ei läbi mitte ühtegi tehnovõrku. Planeeringualast 1km kaugusele kagusse jääv 10kV elektriliin „Nõgla” alajaamaga loob head võimalused vajaliku elektrivõimsusega varustamiseks. Planeeringu maa-ala asub Otepää linnast, umbes 10 kilomeetri kaugusel. Tatra-Otepää-Sangaste riigiteelt pääseb Männiku maaüksusele mööda vallateed 597. Kinnistut läänest-itta läbiv kõrgendik keskosas on tasandil 144m – 149m. Madalamad kohad krundi põhjaosas asuvad Nahi järve ääres. Mets kinnistul omab lisaks ökoloogilistele seostele ka atraktiivset väärtust. Hoonestuse tüüp vaba, lubatud viil- , poolkelp ning kelpkatused. Viilkatused kavandatakse täisviiluga ning kogu katuse ulatuses samasugused. Absoluutkõrgusi kruntidel muudetakse vastavalt vajadusele, et rajada juurdepääsuteed ning tagada sadevete äravool. Kuna hoonestatavad alad on küllaltki liigendatud reljeefiga, siis on lubatavad reljeefimuudatused ± 1.5 m olemasolevast maapinnast. Ehitusjooned kruntidel ei ole määratud, kuna planeeritavad ehitusalad, aga ka olemasolev hoonestus ala lähiümbruses, paiknevad küllaltki kaootiliselt. Ehitusalade paiknemise kavandamisel on arvestatud miljöösse sulandumist ning territooriumi reljeefi. Graafilises osas tähistatud hoonete paiknemine hoonestusaladel on soovitusliku iseloomuga. Hooneid planeeringualal ehitatakse ainult hoonestusalale. Väljaspoole hoonestusala võivad ulatuda sissepääsu trepid ja konsoolsed varikatused kuni 1,5 m ulatuses. Samuti võib väljaspoole hoonestusala paigaldada ajutisi ehitisi ning ehitada tehnorajatisi kooskõlas ehitusseadusega. Sokli kõrgus on pinnareljeefi arvestav, ca 0,3-0,6 m ehitise maapealsest kõrgusest. Hoone kavandamisel suurekaldelisele reljeefile, võib soklikorrus avaneda maapinnale. Katusekalded peavad olema vahemikus 20 - 45, lubatud on kelp- ja poolkelp ning kahepoolsed viilkatused, kogu katuse ulatuses kalle samasugune. Ehitatavate hoonete katuste harjajooned samal õuealal peavad olema teineteise suhtes paralleelsed või risti (moodustavad kas “L” või “U” kujutise). Hoonete põhikonstruktsioonide materjalide valik vaba- arhitekti ettepanekul. Välisviimistluses kasutada põhimaterjalidena puitu ja kivi. Fassaade võib ilmestada maakiviga. Keelatud on algupäraseid materjale matkivate ehitusmaterjalide kasutamine. Seinte välisviimistluses mitte kasutada korraga üle 2 erineva materjali. Välisviimistluse värvilahendustes kasutada looduslähedasi värvitoone, katusekate soovituslikult must, hall, tumepruun või antiik, tarvikud kattega samas toonis. Tulenevalt katusekatte toonist kujundada hoone teiste välispindade viimistlustoonid. Viilkatuste katusekattena on keelatud trapetsprofiili laadsed plekkmaterjalid, laineline eterniit ja teised tööstushoonete katusekattematerjalid, eredavärvilised materjalid ja tsingitud plekk värvimata kujul. Eelistatuimateks katusekattematerjalideks tuleks lugeda naturaalseid puitmaterjale – laast, kimm, sindel, lubatud on ka murukatus, kivimaterjalid ning bituumensindel. Rajatavad hooned peavad hästi sobima looduskeskkonda. Õuealade välispiirdeks on lubatud püstitada piirdeaedasid. Põhihoonete välisseinte avatud viimistlusmaterjalina ümarfreespalk on keelatud. Planeeringuga on ettenähtud kruntidele pääsud kavandatavalt teelt, mis läbib planeeringuala idast läände. Planeeritud tee kopeerib osaliselt ajaloolist talu juurdepääsuteed, kuid on parema planeerimistulemuse huvides osaliselt nihutatud. Planeeritud tee paiknemine ja suhteline kõrgus tagab hea kasutatavuse kõikidel aastaaegadel. Tee rajamiseks on kavandatud eraldi katastriüksus transpordimaa sihtotstarbega. Parkimine on kruntidel planeeritud krundisiseselt, hoonestusalal või sissepääsutee juurde rajatud parkimisalal (platsil). Igale krundile on kavandatud 2 parkimiskohta sõiduautodele. Krundisisesed teed ja platsid kaetakse kruusaga või sillutatakse kivisillutisega. Planeeritava ala piires erinevate hoonete ja rajatiste ehitamisel tuleb arvestada, et tegu on väärtusliku maastikuga. Sellest tulenevalt tuleb tagada ala looduslikkus ning selle sidumine arhitektuuriga. Kogu hoonestusala pind peab olema heakorrastatud ja haljastatud. Olemasolev haljastuse iseloom säilitatakse. Kõrghaljastus säilitatakse maksimaalselt. Juurde rajatava haljastuse rajamine on planeeritud väljapoole hoonestusalasid. Ühiskasutuses olevate teede ning õuealade äärde võib istutada hekke. Kruntide piiridele istutatakse leht- ja okaspuid privaatsuse suurendamiseks. Kruntide liitumispunktide asukohad on kavandatud ühiskasutuses oleva tee äärde. Hoonete soojavarustus tagatakse lokaalsete kütteseadmetega. Planeeritaval alal moodustatud uutele kruntidele tagatakse vesivarustus salvkaevudega. Kaevude asukoht vaba, projekteerimisel arvestada kehtivaid sanitaarkujasid.
Copy link
Complain
Krunt 2,2 ha, detailplaneering tehtud Müüa viimasel ajal parimad turule tulnud krundid, Otepää vallas. Krundid on eraldatumad ja looduse poolt paremini hoitud, kui enamus Otepää läheduses olevad tulunduslikud krundid. Männiku maaüksuse katastritunnuseks on 63602:003:1480. Planeeringueelseks katastriüksuse suuruseks on 12,04 ha, maa kasutamise sihtotstarbeks maatulundusmaa. Eraldi krundid moodustatakse juurdepääsuteele ning komplektalajaama püstitamiseks. Eelpooltoodut ja moodustatavate kruntide suurusi- 1,8- 3,3 ha – arvesse võttes, ei ole Männiku detailplaneering kehtivat Pühajärve valla üldplaneeringut muutev. Kõikide ümbritsevate maaüksuste sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Männiku kinnistu piirneb põhjakaares Nahi järvega. Kinnistu läänepiiril asub kruuskattega tee. Teede paigutus ja läbilaskevõime tagavad planeeringualale hea juurdepääsu ja ühenduse. Tatra-Otepää-Sangaste riigitee asub Männiku kinnistust läänesuunas umbes 3 km kaugusel. Planeeritavale krundile tagab juurdepääsu Tatra-Otepää-Sangaste maanteelt lähtuv vallatee nr 597, millelt ehitatakse mahasõit. Vallatee ühendab planeeringuala ka Vidrike külakeskusega, mis asub umbes 2,3 km kaugusel. Juurdepääsuks ehitatakse umbes 380 meetrit kruuskattega teed, mis läbib Männiku kinnistut. Planeeringuala ei läbi mitte ühtegi tehnovõrku. Planeeringualast 1km kaugusele kagusse jääv 10kV elektriliin „Nõgla” alajaamaga loob head võimalused vajaliku elektrivõimsusega varustamiseks. Planeeringu maa-ala asub Otepää linnast, umbes 10 kilomeetri kaugusel. Tatra-Otepää-Sangaste riigiteelt pääseb Männiku maaüksusele mööda vallateed 597. Kinnistut läänest-itta läbiv kõrgendik keskosas on tasandil 144m – 149m. Madalamad kohad krundi põhjaosas asuvad Nahi järve ääres. Mets kinnistul omab lisaks ökoloogilistele seostele ka atraktiivset väärtust. Hoonestuse tüüp vaba, lubatud viil- , poolkelp ning kelpkatused. Viilkatused kavandatakse täisviiluga ning kogu katuse ulatuses samasugused. Absoluutkõrgusi kruntidel muudetakse vastavalt vajadusele, et rajada juurdepääsuteed ning tagada sadevete äravool. Kuna hoonestatavad alad on küllaltki liigendatud reljeefiga, siis on lubatavad reljeefimuudatused ± 1.5 m olemasolevast maapinnast. Ehitusjooned kruntidel ei ole määratud, kuna planeeritavad ehitusalad, aga ka olemasolev hoonestus ala lähiümbruses, paiknevad küllaltki kaootiliselt. Ehitusalade paiknemise kavandamisel on arvestatud miljöösse sulandumist ning territooriumi reljeefi. Graafilises osas tähistatud hoonete paiknemine hoonestusaladel on soovitusliku iseloomuga. Hooneid planeeringualal ehitatakse ainult hoonestusalale. Väljaspoole hoonestusala võivad ulatuda sissepääsu trepid ja konsoolsed varikatused kuni 1,5 m ulatuses. Samuti võib väljaspoole hoonestusala paigaldada ajutisi ehitisi ning ehitada tehnorajatisi kooskõlas ehitusseadusega. Sokli kõrgus on pinnareljeefi arvestav, ca 0,3-0,6 m ehitise maapealsest kõrgusest. Hoone kavandamisel suurekaldelisele reljeefile, võib soklikorrus avaneda maapinnale. Katusekalded peavad olema vahemikus 20 - 45, lubatud on kelp- ja poolkelp ning kahepoolsed viilkatused, kogu katuse ulatuses kalle samasugune. Ehitatavate hoonete katuste harjajooned samal õuealal peavad olema teineteise suhtes paralleelsed või risti (moodustavad kas “L” või “U” kujutise). Hoonete põhikonstruktsioonide materjalide valik vaba- arhitekti ettepanekul. Välisviimistluses kasutada põhimaterjalidena puitu ja kivi. Fassaade võib ilmestada maakiviga. Keelatud on algupäraseid materjale matkivate ehitusmaterjalide kasutamine. Seinte välisviimistluses mitte kasutada korraga üle 2 erineva materjali. Välisviimistluse värvilahendustes kasutada looduslähedasi värvitoone, katusekate soovituslikult must, hall, tumepruun või antiik, tarvikud kattega samas toonis. Tulenevalt katusekatte toonist kujundada hoone teiste välispindade viimistlustoonid. Viilkatuste katusekattena on keelatud trapetsprofiili laadsed plekkmaterjalid, laineline eterniit ja teised tööstushoonete katusekattematerjalid, eredavärvilised materjalid ja tsingitud plekk värvimata kujul. Eelistatuimateks katusekattematerjalideks tuleks lugeda naturaalseid puitmaterjale – laast, kimm, sindel, lubatud on ka murukatus, kivimaterjalid ning bituumensindel. Rajatavad hooned peavad hästi sobima looduskeskkonda. Õuealade välispiirdeks on lubatud püstitada piirdeaedasid. Põhihoonete välisseinte avatud viimistlusmaterjalina ümarfreespalk on keelatud. Planeeringuga on ettenähtud kruntidele pääsud kavandatavalt teelt, mis läbib planeeringuala idast läände. Planeeritud tee kopeerib osaliselt ajaloolist talu juurdepääsuteed, kuid on parema planeerimistulemuse huvides osaliselt nihutatud. Planeeritud tee paiknemine ja suhteline kõrgus tagab hea kasutatavuse kõikidel aastaaegadel. Tee rajamiseks on kavandatud eraldi katastriüksus transpordimaa sihtotstarbega. Parkimine on kruntidel planeeritud krundisiseselt, hoonestusalal või sissepääsutee juurde rajatud parkimisalal (platsil). Igale krundile on kavandatud 2 parkimiskohta sõiduautodele. Krundisisesed teed ja platsid kaetakse kruusaga või sillutatakse kivisillutisega. Planeeritava ala piires erinevate hoonete ja rajatiste ehitamisel tuleb arvestada, et tegu on väärtusliku maastikuga. Sellest tulenevalt tuleb tagada ala looduslikkus ning selle sidumine arhitektuuriga. Kogu hoonestusala pind peab olema heakorrastatud ja haljastatud. Olemasolev haljastuse iseloom säilitatakse. Kõrghaljastus säilitatakse maksimaalselt. Juurde rajatava haljastuse rajamine on planeeritud väljapoole hoonestusalasid. Ühiskasutuses olevate teede ning õuealade äärde võib istutada hekke. Kruntide piiridele istutatakse leht- ja okaspuid privaatsuse suurendamiseks. Kruntide liitumispunktide asukohad on kavandatud ühiskasutuses oleva tee äärde. Hoonete soojavarustus tagatakse lokaalsete kütteseadmetega. Planeeritaval alal moodustatud uutele kruntidele tagatakse vesivarustus salvkaevudega. Kaevude asukoht vaba, projekteerimisel arvestada kehtivaid sanitaarkujasid.
Aadress enne haldusreformi Soosiili, Vidrike, Otepää vald, Valgamaa
35 000 €
Rohkem
Aadress enne haldusreformi Soosiili, Vidrike, Otepää vald, Valgamaa
Krunt 2,2 ha, detailplaneering tehtud Müüa viimasel ajal parimad turule tulnud krundid, Otepää vallas. Krundid on eraldatumad ja looduse poolt paremini hoitud, kui enamus Otepää läheduses olevad tulunduslikud krundid. Männiku maaüksuse katastritunnuseks on 63602:003:1480. Planeeringueelseks katastriüksuse suuruseks on 12,04 ha, maa kasutamise sihtotstarbeks maatulundusmaa. Eraldi krundid moodustatakse juurdepääsuteele ning komplektalajaama püstitamiseks. Eelpooltoodut ja moodustatavate kruntide suurusi- 1,8- 3,3 ha – arvesse võttes, ei ole Männiku detailplaneering kehtivat Pühajärve valla üldplaneeringut muutev. Kõikide ümbritsevate maaüksuste sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Männiku kinnistu piirneb põhjakaares Nahi järvega. Kinnistu läänepiiril asub kruuskattega tee. Teede paigutus ja läbilaskevõime tagavad planeeringualale hea juurdepääsu ja ühenduse. Tatra-Otepää-Sangaste riigitee asub Männiku kinnistust läänesuunas umbes 3 km kaugusel. Planeeritavale krundile tagab juurdepääsu Tatra-Otepää-Sangaste maanteelt lähtuv vallatee nr 597, millelt ehitatakse mahasõit. Vallatee ühendab planeeringuala ka Vidrike külakeskusega, mis asub umbes 2,3 km kaugusel. Juurdepääsuks ehitatakse umbes 380 meetrit kruuskattega teed, mis läbib Männiku kinnistut. Planeeringuala ei läbi mitte ühtegi tehnovõrku. Planeeringualast 1km kaugusele kagusse jääv 10kV elektriliin „Nõgla” alajaamaga loob head võimalused vajaliku elektrivõimsusega varustamiseks. Planeeringu maa-ala asub Otepää linnast, umbes 10 kilomeetri kaugusel. Tatra-Otepää-Sangaste riigiteelt pääseb Männiku maaüksusele mööda vallateed 597. Kinnistut läänest-itta läbiv kõrgendik keskosas on tasandil 144m – 149m. Madalamad kohad krundi põhjaosas asuvad Nahi järve ääres. Mets kinnistul omab lisaks ökoloogilistele seostele ka atraktiivset väärtust. Hoonestuse tüüp vaba, lubatud viil- , poolkelp ning kelpkatused. Viilkatused kavandatakse täisviiluga ning kogu katuse ulatuses samasugused. Absoluutkõrgusi kruntidel muudetakse vastavalt vajadusele, et rajada juurdepääsuteed ning tagada sadevete äravool. Kuna hoonestatavad alad on küllaltki liigendatud reljeefiga, siis on lubatavad reljeefimuudatused ± 1.5 m olemasolevast maapinnast. Ehitusjooned kruntidel ei ole määratud, kuna planeeritavad ehitusalad, aga ka olemasolev hoonestus ala lähiümbruses, paiknevad küllaltki kaootiliselt. Ehitusalade paiknemise kavandamisel on arvestatud miljöösse sulandumist ning territooriumi reljeefi. Graafilises osas tähistatud hoonete paiknemine hoonestusaladel on soovitusliku iseloomuga. Hooneid planeeringualal ehitatakse ainult hoonestusalale. Väljaspoole hoonestusala võivad ulatuda sissepääsu trepid ja konsoolsed varikatused kuni 1,5 m ulatuses. Samuti võib väljaspoole hoonestusala paigaldada ajutisi ehitisi ning ehitada tehnorajatisi kooskõlas ehitusseadusega. Sokli kõrgus on pinnareljeefi arvestav, ca 0,3-0,6 m ehitise maapealsest kõrgusest. Hoone kavandamisel suurekaldelisele reljeefile, võib soklikorrus avaneda maapinnale. Katusekalded peavad olema vahemikus 20 - 45, lubatud on kelp- ja poolkelp ning kahepoolsed viilkatused, kogu katuse ulatuses kalle samasugune. Ehitatavate hoonete katuste harjajooned samal õuealal peavad olema teineteise suhtes paralleelsed või risti (moodustavad kas “L” või “U” kujutise). Hoonete põhikonstruktsioonide materjalide valik vaba- arhitekti ettepanekul. Välisviimistluses kasutada põhimaterjalidena puitu ja kivi. Fassaade võib ilmestada maakiviga. Keelatud on algupäraseid materjale matkivate ehitusmaterjalide kasutamine. Seinte välisviimistluses mitte kasutada korraga üle 2 erineva materjali. Välisviimistluse värvilahendustes kasutada looduslähedasi värvitoone, katusekate soovituslikult must, hall, tumepruun või antiik, tarvikud kattega samas toonis. Tulenevalt katusekatte toonist kujundada hoone teiste välispindade viimistlustoonid. Viilkatuste katusekattena on keelatud trapetsprofiili laadsed plekkmaterjalid, laineline eterniit ja teised tööstushoonete katusekattematerjalid, eredavärvilised materjalid ja tsingitud plekk värvimata kujul. Eelistatuimateks katusekattematerjalideks tuleks lugeda naturaalseid puitmaterjale – laast, kimm, sindel, lubatud on ka murukatus, kivimaterjalid ning bituumensindel. Rajatavad hooned peavad hästi sobima looduskeskkonda. Õuealade välispiirdeks on lubatud püstitada piirdeaedasid. Põhihoonete välisseinte avatud viimistlusmaterjalina ümarfreespalk on keelatud. Planeeringuga on ettenähtud kruntidele pääsud kavandatavalt teelt, mis läbib planeeringuala idast läände. Planeeritud tee kopeerib osaliselt ajaloolist talu juurdepääsuteed, kuid on parema planeerimistulemuse huvides osaliselt nihutatud. Planeeritud tee paiknemine ja suhteline kõrgus tagab hea kasutatavuse kõikidel aastaaegadel. Tee rajamiseks on kavandatud eraldi katastriüksus transpordimaa sihtotstarbega. Parkimine on kruntidel planeeritud krundisiseselt, hoonestusalal või sissepääsutee juurde rajatud parkimisalal (platsil). Igale krundile on kavandatud 2 parkimiskohta sõiduautodele. Krundisisesed teed ja platsid kaetakse kruusaga või sillutatakse kivisillutisega. Planeeritava ala piires erinevate hoonete ja rajatiste ehitamisel tuleb arvestada, et tegu on väärtusliku maastikuga. Sellest tulenevalt tuleb tagada ala looduslikkus ning selle sidumine arhitektuuriga. Kogu hoonestusala pind peab olema heakorrastatud ja haljastatud. Olemasolev haljastuse iseloom säilitatakse. Kõrghaljastus säilitatakse maksimaalselt. Juurde rajatava haljastuse rajamine on planeeritud väljapoole hoonestusalasid. Ühiskasutuses olevate teede ning õuealade äärde võib istutada hekke. Kruntide piiridele istutatakse leht- ja okaspuid privaatsuse suurendamiseks. Kruntide liitumispunktide asukohad on kavandatud ühiskasutuses oleva tee äärde. Hoonete soojavarustus tagatakse lokaalsete kütteseadmetega. Planeeritaval alal moodustatud uutele kruntidele tagatakse vesivarustus salvkaevudega. Kaevude asukoht vaba, projekteerimisel arvestada kehtivaid sanitaarkujasid.
Copy link
Complain
Krunt 1,6 ha Kinnistu Otepää linnas,maatulundusmaa,juurdepääs väga hea -tee ääres.Kinnistu suurus 1,6ha,kommunikatsioone ei ole.NB! Pakkuge vahetusvõimalusi!Soovid kinnisvara kiirelt müüa? Meie ostame kohe!Palju häid pakkumisi näed: www.koduleidja.ee.Kuulutuse ID Koduleidjas: 322385.
Aadress enne haldusreformi Kuuse kinnistu, Otepää, Otepää vald, Valgamaa
20 000 €
Rohkem
Aadress enne haldusreformi Kuuse kinnistu, Otepää, Otepää vald, Valgamaa
Krunt 1,6 ha Kinnistu Otepää linnas,maatulundusmaa,juurdepääs väga hea -tee ääres.Kinnistu suurus 1,6ha,kommunikatsioone ei ole.NB! Pakkuge vahetusvõimalusi!Soovid kinnisvara kiirelt müüa? Meie ostame kohe!Palju häid pakkumisi näed: www.koduleidja.ee.Kuulutuse ID Koduleidjas: 322385.
Copy link
Complain
Krunt 1,3 ha Otepää vallas, Kääriku külas müüa järvega piirnev hoonestamata kinnistu. Kinnistu suurus 13334 m², millest metsamaad on 5788 m². Sihtotstarve: maatulundusmaa 100%. Kinnistu paikneb Otepää Looduspargi alal, Tornijärve ääras. Maa- ameti kaardirakenduse kohaselt paiknevad kinnistul ranna või kalda piiranguvööndid, ranna või kalda veekaitsevööndid, veekogu kallasrada, ranna või kalda ehituskeeluvööndid, kaitseala piiranguvööndid. Juurdepääs: valdavalt mööda kohalikku Kääriku-Torni-Palumetsa pinnasteed, ca 50m üle naaberkinnistu.
Aadress enne haldusreformi Järveotsa, Kääriku, Otepää vald, Valgamaa
9 900 €
Rohkem
Aadress enne haldusreformi Järveotsa, Kääriku, Otepää vald, Valgamaa
Krunt 1,3 ha Otepää vallas, Kääriku külas müüa järvega piirnev hoonestamata kinnistu. Kinnistu suurus 13334 m², millest metsamaad on 5788 m². Sihtotstarve: maatulundusmaa 100%. Kinnistu paikneb Otepää Looduspargi alal, Tornijärve ääras. Maa- ameti kaardirakenduse kohaselt paiknevad kinnistul ranna või kalda piiranguvööndid, ranna või kalda veekaitsevööndid, veekogu kallasrada, ranna või kalda ehituskeeluvööndid, kaitseala piiranguvööndid. Juurdepääs: valdavalt mööda kohalikku Kääriku-Torni-Palumetsa pinnasteed, ca 50m üle naaberkinnistu.
Copy link
Complain
Kirjeldus Otepää vallas, Kääriku külas müüa järvega piirnev hoonestamata kinnistu. Kinnistu suurus 13334 m², millest metsamaad on 5788 m². Sihtotstarve: maatulundusmaa 100%. Kinnistu paikneb Otepää Looduspargi alal, Tornijärve ääras. Maa- ameti kaardirakenduse kohaselt paiknevad kinnistul ranna või kalda piiranguvööndid, ranna või kalda veekaitsevööndid, veekogu kallasrada, ranna või kalda ehituskeeluvööndid, kaitseala piiranguvööndid. Juurdepääs: valdavalt mööda kohalikku Kääriku-Torni-Palumetsa pinnasteed, ca 50m üle naaberkinnistu.
Järveotsa, Otepää vald, Valga maakond
9 900 €
Rohkem
Järveotsa, Otepää vald, Valga maakond
Kirjeldus Otepää vallas, Kääriku külas müüa järvega piirnev hoonestamata kinnistu. Kinnistu suurus 13334 m², millest metsamaad on 5788 m². Sihtotstarve: maatulundusmaa 100%. Kinnistu paikneb Otepää Looduspargi alal, Tornijärve ääras. Maa- ameti kaardirakenduse kohaselt paiknevad kinnistul ranna või kalda piiranguvööndid, ranna või kalda veekaitsevööndid, veekogu kallasrada, ranna või kalda ehituskeeluvööndid, kaitseala piiranguvööndid. Juurdepääs: valdavalt mööda kohalikku Kääriku-Torni-Palumetsa pinnasteed, ca 50m üle naaberkinnistu.
Copy link
Complain
Krunt 5,4 ha Ametlik enampakkumise teade Tallinna kohtutäitur Arvi Pink müüb avalikul ELEKTROONILISEL kordusenampakkumisel Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas *** OÜ KERMON INVEST (10616506) omandisse kuuluva ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 1782640 (katastritunnus 63602:003:0352) kantud kinnistu (maatulundusmaa, kinnistu pindala 5,35 ha) asukohaga Väike-Klaasivabriku, kõigu küla, Otepää vald, Valgamaa. Kinnistule on seatud III jakku kandena nr 1 keelumärge käsutamise keelamiseks kohtutäitur Arvi Pink, Danske Bank A/S kasuks. Kinnistule on seatud IV jakku kandena nr 1 hüpoteek summas 414 000 EEK Danske Bank A/S kasuks. Kinnistule on seatud IV jakku kandena nr 3 hüpoteek summas 288 000 EUR OÜ Kermon Hekta kasuks. Kinnistu müügi korral keelumärge ja hüpoteegid kustutatakse. Enampakkumise alghind 14 000 eurot. Enampakkumine algab (pakkumise tegemise algusaeg) 26.04.2019 kl 16.00. Enampakkumine lõpeb 03.05.2019 kl 16.00. Pikeneva lõpu intervall on 5 minutit. Tagatisraha 10% alghinnast peab olema laekunud hiljemalt 26.04.2019 kell 16.00 kohtutäituri ametikontole nr EE927700771003211536 LHV Pank, kohtutäitur Arvi Pink. Selgitusse palun märkida ?tagatisraha, kinnisasja aadress, osaleja nimi?. Tähtajast hilisemaid laekumisi ja nõuetekohaselt täitmata maksekorraldusi ei arvestata. Tagatisraha ei pea maksma riik ja kohaliku omavalitsuse üksus ning Eesti Pank ning sissenõudja ja pandipidaja, kui nende nõue katab nõutava tagatisraha. Isik registreeritakse enampakkumisel osalejaks, kui registreerimistaotlus ja selle lisad vastavad enampakkumise tingimustele, tagatisraha on tasutud ja isik võib enampakkumisel pakkujana osaleda. Enampakkumisele registreerida ja pakkumisi saab teha ainult www.oksjonikeskus.ee keskkonnas vastavalt käesolevas teates ning oksjonikeskkonnas toodud tingimustele ja tähtaegadele. Elektroonilise enampakkumise võitja peab tasuma ostuhinna enampakkumise lõppemise päevale järgneval tööpäeval TMS § 93 lg.3 sätestatud viisil. Kui ostusumma ületab 12700 eurot siis peab ostja tasuma 1/10 ostusummast koheselt ja ülejäänud ostusumma 15 päeva jooksul. Kohtutäiturile tuleb enne enampakkumist teatavaks teha oma õigustest müüdavale asjale, kui nendest ei ole kohtutäiturile veel teatatud, ja neid õigusi kohtutäituri nõudmisel põhistada. Isikud, kellel on enampakkumist takistavaid õigusi, tuleb saavutada kokkuleppel sissenõudjaga või kohtulahendi alusel enne tulemi jaotamise päeva enampakkumise lõpetamine või peatamine. Keelumärke kinnistusraamatusse kandmise ajaks sissekandmata õigused teha enne enampakkumist kohtutäiturile teatavaks ja sissenõudja nõudmise korral need põhistada. Kinnisasjaga tutvumine kokkuleppel kohtutäituriga. Info kohtutäitur Arvi Pink tel 6129155 või e-mail: ***.
Aadress enne haldusreformi Väike-Klaasivabriku, Koigu, Otepää vald, Valgamaa
14 000 €
Rohkem
Aadress enne haldusreformi Väike-Klaasivabriku, Koigu, Otepää vald, Valgamaa
Krunt 5,4 ha Ametlik enampakkumise teade Tallinna kohtutäitur Arvi Pink müüb avalikul ELEKTROONILISEL kordusenampakkumisel Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas *** OÜ KERMON INVEST (10616506) omandisse kuuluva ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 1782640 (katastritunnus 63602:003:0352) kantud kinnistu (maatulundusmaa, kinnistu pindala 5,35 ha) asukohaga Väike-Klaasivabriku, kõigu küla, Otepää vald, Valgamaa. Kinnistule on seatud III jakku kandena nr 1 keelumärge käsutamise keelamiseks kohtutäitur Arvi Pink, Danske Bank A/S kasuks. Kinnistule on seatud IV jakku kandena nr 1 hüpoteek summas 414 000 EEK Danske Bank A/S kasuks. Kinnistule on seatud IV jakku kandena nr 3 hüpoteek summas 288 000 EUR OÜ Kermon Hekta kasuks. Kinnistu müügi korral keelumärge ja hüpoteegid kustutatakse. Enampakkumise alghind 14 000 eurot. Enampakkumine algab (pakkumise tegemise algusaeg) 26.04.2019 kl 16.00. Enampakkumine lõpeb 03.05.2019 kl 16.00. Pikeneva lõpu intervall on 5 minutit. Tagatisraha 10% alghinnast peab olema laekunud hiljemalt 26.04.2019 kell 16.00 kohtutäituri ametikontole nr EE927700771003211536 LHV Pank, kohtutäitur Arvi Pink. Selgitusse palun märkida ?tagatisraha, kinnisasja aadress, osaleja nimi?. Tähtajast hilisemaid laekumisi ja nõuetekohaselt täitmata maksekorraldusi ei arvestata. Tagatisraha ei pea maksma riik ja kohaliku omavalitsuse üksus ning Eesti Pank ning sissenõudja ja pandipidaja, kui nende nõue katab nõutava tagatisraha. Isik registreeritakse enampakkumisel osalejaks, kui registreerimistaotlus ja selle lisad vastavad enampakkumise tingimustele, tagatisraha on tasutud ja isik võib enampakkumisel pakkujana osaleda. Enampakkumisele registreerida ja pakkumisi saab teha ainult www.oksjonikeskus.ee keskkonnas vastavalt käesolevas teates ning oksjonikeskkonnas toodud tingimustele ja tähtaegadele. Elektroonilise enampakkumise võitja peab tasuma ostuhinna enampakkumise lõppemise päevale järgneval tööpäeval TMS § 93 lg.3 sätestatud viisil. Kui ostusumma ületab 12700 eurot siis peab ostja tasuma 1/10 ostusummast koheselt ja ülejäänud ostusumma 15 päeva jooksul. Kohtutäiturile tuleb enne enampakkumist teatavaks teha oma õigustest müüdavale asjale, kui nendest ei ole kohtutäiturile veel teatatud, ja neid õigusi kohtutäituri nõudmisel põhistada. Isikud, kellel on enampakkumist takistavaid õigusi, tuleb saavutada kokkuleppel sissenõudjaga või kohtulahendi alusel enne tulemi jaotamise päeva enampakkumise lõpetamine või peatamine. Keelumärke kinnistusraamatusse kandmise ajaks sissekandmata õigused teha enne enampakkumist kohtutäiturile teatavaks ja sissenõudja nõudmise korral need põhistada. Kinnisasjaga tutvumine kokkuleppel kohtutäituriga. Info kohtutäitur Arvi Pink tel 6129155 või e-mail: ***.
Copy link
Complain
Krunt 5,7 ha Ümbrus: NÕUNI JÄRV järv , ümbruses eramud, teed heas seisukorras, naabrid kõrval Müüa looduslikult kauni asukohaga Otepäält 7 km ja Tartu linna piirist 31 km atraktiivne kinnistu (5,7 ha). Kinnistu, piirneb 660 m ulatuses Nõuni järvega. Loodeküljest piirneb ojaga (83 m). Kinnistu on maatulundusmaa, savimaa. Lähedal asuvad talud, kus elatakse aastaringselt. Kinnistu piirneb kruusateega, asfaltteeni 2 km. Helista ja küsi lisainformatsiooni! Huvi korral tuleme kinnistut näitama. Aadelhein Kinnisvara OÜ on asutatud 2005a. Meie aastatepikkune kogemus on tugevaks alustalaks leidmaks Teile sobivaimad lahendused kinnisvaratehingute sõlmimisel. Meie peamiseks tegevusalaks on kinnisvara vahendamine. Põhilise osa objektidest moodustavad juba kasutusel olevad eluruumid - korterid, eramud, maakohad ja suvilad, ka krundid ja maaüksused. AITAME TEIE KINNISVARA OSTA, MÜÜA, MÄÄRATA ÕIGE MÜÜGIHINNA! Pakume tasuta konsultatsiooni oma klientidele ja reklaami erinevates internetiportaalides. ***
Aadress enne haldusreformi JÄRVEÄÄRNE KINNISTU KALDAJOON 660 m, OTEPÄÄLT 7 km, Päidla, Palupera vald, Valgamaa
150 000 €
Rohkem
Aadress enne haldusreformi JÄRVEÄÄRNE KINNISTU KALDAJOON 660 m, OTEPÄÄLT 7 km, Päidla, Palupera vald, Valgamaa
Krunt 5,7 ha Ümbrus: NÕUNI JÄRV järv , ümbruses eramud, teed heas seisukorras, naabrid kõrval Müüa looduslikult kauni asukohaga Otepäält 7 km ja Tartu linna piirist 31 km atraktiivne kinnistu (5,7 ha). Kinnistu, piirneb 660 m ulatuses Nõuni järvega. Loodeküljest piirneb ojaga (83 m). Kinnistu on maatulundusmaa, savimaa. Lähedal asuvad talud, kus elatakse aastaringselt. Kinnistu piirneb kruusateega, asfaltteeni 2 km. Helista ja küsi lisainformatsiooni! Huvi korral tuleme kinnistut näitama. Aadelhein Kinnisvara OÜ on asutatud 2005a. Meie aastatepikkune kogemus on tugevaks alustalaks leidmaks Teile sobivaimad lahendused kinnisvaratehingute sõlmimisel. Meie peamiseks tegevusalaks on kinnisvara vahendamine. Põhilise osa objektidest moodustavad juba kasutusel olevad eluruumid - korterid, eramud, maakohad ja suvilad, ka krundid ja maaüksused. AITAME TEIE KINNISVARA OSTA, MÜÜA, MÄÄRATA ÕIGE MÜÜGIHINNA! Pakume tasuta konsultatsiooni oma klientidele ja reklaami erinevates internetiportaalides. ***
Popular queries
Telli e-posti teavitused oma otsingust:
Otepää, Kaubanduslik müük
This site uses cookies to improve user experience. By using our services you agree to our use of cookies. + Info
No problem!