Krunt 1,1 ha Müüa maa,kunagise piirivalvekordoni,praeguse militaarmuuseumi läheduses,otse Sõrve poolsaare tipus.Looduskaunis privaatne koht. Sõrve tuletorn ja Sääre Paargu kalarestoran nägemisulatuses.Elektriga liitumine krundi piiril,momendil projekteerimisel.Sellest võib saada sinu tulevane suvila...
Varangu, Sääre, Saaremaa vald, Saaremaa
16 500
11.7.2018
Rohkemkinnisvaraportaal-kv-ee.postimees.ee
Krunt 3,3 ha Ümbrus: jõgi lähedal HOONED JA RAJATISED Kinnistul paikneb Varangu vesiveski, mis ehitati algselt hüdrolektijaamaks. Hiljem on see olnud kasutusel ka eluhoonena. Hetkel on maja osaliselt lagunenud ja seisab tühjana. Vundament on kapitaalne ja välisel vaatlusel heas korras. Seega on võimalus taastada vana hoone sobivas mahus või ehitada olemasolevale vundamendile uus. Kiviseintega hoone ehitusalune pind on 220 m2. Suhteliselt hästi on säilinud ka generaatoridüüs. Hüdroelektrijaama ajast on alles 100m pikkune kanal, mida on võimalik kasutada soovi korral veeatraktsioonideks või kalakasvatuse otstarbel. Jõe keskel paiknevad kivist silla tugisambad. Kunagise silla puidust pealisosa on tänaseks päevaks hävinud, kuid võimalik taastada. Lisaks veskile asuvad kinnistul ühe väikese abihoone varemed. KOMMUNIKATSIOONID Kinnistul on nii madalpinge (0,4 kV) kui ka kõrgepinge (10 kV) elektriliin koos alajaamaga. Käimas on madalpingeliini asendamine maa-aluse kaabliga, mille käigus paigaldatakse uus alajaam. ASUKOHT Krunt piirneb Varangu-Kandle asfaltteega, mis tagab hea ligipääsu aastaringselt. Lähedale jäävad mitmed suvituspiirkonnad nagu Võsu, Eisma ja Karepa. Lisaks mitmetele korda tehtud mõisatele on läheduses mitmed matkarajad (Oandu) ja Lahemaa Rahvuspark. Rakvere jääb 20 km kaugusele ja Tallinn 110 km. Antud pakkumine sobib ideaalselt ettevõtlikule inimesele. Variante, mida kinnistu pakub on mitmeid - alustades idüllilisest eramajast jõe ääres, lõpetades kalakasvatuse ja turismi arendamisega. Antud piirkond on ideaalne nii loodus- kui ka mõisaturismi jaoks. KESKKOND 3,3 ha suurust kinnistut läbib Selja jõgi, mis suubub Soome lahte. Maalilise oruga jõe, mis on koduks jõekarpidele ja lõhelistele kudemispaigaks, kaitseks on moodustatud Selja maastikukaitseala. Kuna müüdav kinnistu asub maastikukaitsealas on maamaks 50% soodsam. Teisel pool jõge asub muistse linnuse muldvall. Tegemist on muinsuskaitse all oleva mälestisega „Varangu Veskikants“, mis pärineb ligi 1000 aasta tagusest ajast. Vaata virtuaaltuuri: *** ***
Veski, Varangu, Haljala vald, Lääne
61 000
7.6.2018
Rohkemkinnisvaraportaal-kv-ee.postimees.ee
Kogupind 1 041,8 m², kivimaja Liigvalla mõis Kunagise Liigvalla mõisa peahoone Liigvalla mõis (saksa Löwenwolde, 18. sajandi L.A. Mellini kaardi järgi Lewald) oli mõis Koeru kihelkonnas Järvamaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Lääne-Viru maakonna Rakke valla territooriumile. Mõisakeskus asus Liigvalla külas. Ajalugu[ Keskajal oli Liigvalla mõis Kärkna kloostri omanduses. 16. sajandi lõpus sai sellest rüütlimõis. Selleaegsete omanike Löwenwoldede järgi sai mõis ka oma saksakeelse nime. 18. sajandi lõpus kuulus mõis Rehbinderitele, kes lasid ehitada esindusliku härrastemaja. Mõisa viimane omanik oli Nikolai von Schilling, kellelt mõis 1919. aastal võõrandati. Mõisakompleks Kunagise Liigvalla mõisa kahekorruseline hilisbarokne peahoone valmis 1797. aastal. Varangu mõisa härrastemajaga sarnaneva hoone projekteeris tõenäoliselt Tartu arhitektJohann Heinrich Bartholomäus Walther. Ümberehitatud kujul on säilinud ka mõned kõrvalhooned. Kultuurimälestiste registris on Liigvalla mõisa peahoone registrinumbri 15713 all, park registrinumbri 15714 all ja piirdemüür registrinumbri 15715 all. Keskajal kuulus Liigvalla mõis (saksa kLöwenwolde) Kärkna kloostrile, alates 16. sajandi lõpust oli ta era- ehk rüütlimõis. Tollased omanikud von Löwenwolded on andnud mõisale ta saksakeelse nime. 18. sajandi lõpul kuulus mõis von Rehbinderitele. Von Rehbinderid lasid mõisa ehitada kahekorruselise hilisbarokse peahoone, mis valmis 1797. aastal. Liigvalla mõisa peahoone sarnaneb mitmeti Varangu mõisaga, olles tõenäoliselt Tartu arhitekti J.B. Waltheri looming. Hoonel on ümarad välisnurgad ning lainjad, barokse vormiga frontoonid. Hoone saalil on kaaraknad. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Nikolai von Schilling. Hiljem asus mõisahoones kool; viimased aastad on mõis olnud eravalduses ning on alustatud hoone restaureerimistöödega. Säilinud on ka mõned tugevalt ümber ehitatud kõrvalhooned. Ajaloolise jaotuse järgi Järvamaale Koeru kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Rakke valla territooriumile. Väljapaistev mõisaansambli barokkhärrastemaja Mälestise kirjeldus Hilisbarokne, 2-korruseline krohvitud kivihoone S-kivi kelpkatusega. Esifassaadi kujundavad lainjate frontoonidega kesk- ja otsarisaliidid, hilisbarokselt tihe pilastriterütm, laias rihvatud raamistuses aknad ning ülirikkalik stukitöö: orvandimotiivid, taimeväädid, draperiid. Soklikorrusel on aknad 20-osalise raamijaotusega. Tagakülg on liigendatud vaid keskrisaliidiga, mille tõstavad esile lainjas ovaalaknaga frontoon, saali pidulikud ümarkaaraknad, skulptuuriniššid kahel pool soklikorruse sissepääsu. Pilastrid puuduvad. Ümardatud hoonenurgad on rusteeritud. Soklikorrus on võlvitud osalt silinder- (keskkoridor), osalt servjoon- ja hüpikvõlvidega. II korrus on lahendatud 18.s-le iseloomulikult keskteljel asuva vestibüül-saali jt. anfilaadsete, varaklassitsistlikus laadis ruumidega. (EA) Sümmeetrilise jaotusega esifassaadi kujundavad voluutfrontoonidega kesk- ja otsrisaIiidid, seinasambad (nii liseenid kui ka pilastrid), laias rihvatud raamistuses lukukividega aknad ning ülirikkalik stukitöö: medaljonid, orvandimotiivid, taimeväädid, draperiid. Tagakülg on liigendatud vaid keskrisaliidiga, mille tõstavad esile lainjas ovaalaknaga frontoon, saali pidulikud ümarkaaraknad, skulptuurid kahel pool soklikorruse sisse¬pääsu. Ümardatud hoonenurgad on rusteeritud. Suur osa esimesest (sokli-) korrusest on võlvitud, osalt silinder- (keskkoridor), osalt servjoon- ja hüpikvõlvidega, esindusruumid (keskteljel asuv vestibüül-saal ja teised anfilaad¬sed ruumid) paiknevad teisel korrusel. Kõrvalhooned ja park 18.–19. sajandist pärinevad kõrvalhooneid on säilinud vähe, neist huvipakkuvaim oli baroksete katuseakendega valitsejamaja härrastemaja kõrval. Park on rajatud ilmselt 17. sajandil regulaarstiilis, peahoone taga kivirnüüriga piiratud alal olid korrapärased alleed ja terrassid (pole säilinud). Peahoone ees oli barokile iseloomulik ringikujuline juurdesõidutee, mida siiani markeerivad kaarjalt kasvavad puud. 19. sajandi II poolel on park rekonstrueeritud vabakujunduslikuks, säilitades selgelt regulaarpargi elemente ja fragmente. Vabaplaneeringulise pargi kujunduses on algselt tähtis osa olnud Preedi jõe sootidel ja paistiigil. Pargi kagunurgas, kasvab suur Orjatamm. Mõisa juurde kuulub looduslik park. Pargi kagunurgas kasvab Orjatamm, mis on kohalike elanike hinnangul vähemalt kolmsada aastat vana. Rahvajutu järgi nuhelnud Liigvalla kuri mõisnik selle all orje, millest tulnudki tamme nimi. Peahoonele konstruktiivsele osale on kümmekond aastat tagasi tehtud kapitaalne remont, millle käigus vahetati katus, kindlustati kandevkonstruktsioonid ja valati esimesel korrusel raudbetoonpõrandad. Jõeäärsest abihoonest on hakatud rajama spaakompleksi, mille käigus on smuti tehtud suuremahulisi konstruktiivseid ehitustöid. Huvi korral lepime kokku kohtumise, kus saab olukorrast täpsema ülevaate anda.
Liigvalla, Liigvalla, Väike
1041.8 m²
295 000
8.4.2018
Rohkemkinnisvaraportaal-kv-ee.postimees.ee
We at Flatfy use cookies to improve quality of your overall browsing experience. By using our services you agree to our use of cookies.Learn more