Kogupind 826,3 m² KLIENDIPÄEV 14.01 kell 12-15 826,3 m2 suurune tervet hoone katusekorrust (IV korrus) hõlmav korteriomand (äripind) unikaalses ajaloolises hoones Pärnu vanalinna ja aktiivse kaubandus-meelelahutuspiirkonna serval Rüütli 40a. Muinsuskaitsega kooskõlastatud lahendus annab võimaluse katusekorruse jagamise korteriteks (14 korterit), osaliselt uushoonestusega asendamiseks, lifti paigaldamiseks, väljakule/lõunasse avanevavate rõdude rajamiseks ning loomuliku valguse tagamiseks kõikides korterites. Müüdav korteriomand ei ole hetkel väiksemateks korteriteks jagatud, mistõttu on arendajal võimalik korterite suuruse, üldpindade jms. osas paindlikult muudatusi planeerida. Hetkel näidatud lift olemasoleva hoonemahu sisse (eeldab kokkulepet alumiste korrustega), kuid on võimalik vastavalt Muinsuskaitse eritingimustele lahendada ka hoone sisehoovi poolsel fassadil eraldi mahuna. Lisaks liftile on korrusele ligipääsud kahest olemasolevast trepikojast. Parkimiskohad sisehoovis vastavalt kokkuleppele. Hetkel korteriomandi sihtotstarve mitteeluruum, uute korterite rajamisel võimalik lähtuvalt uuest Pärnu üldplaneeringust sihtotstarbe muutmine eluruumideks. Kõrged ruumid (> 4,5 meetri) võimaldavad avaraid ning osaliselt mitmetasandilisi lahendusi maksimaliseerimaks kasulikku pinda. Esimesel tasandil on eskiisi lahenduses korterite maht ca 710 m2. Võimalus arendada eksklusiivsed ja ainulaadsed korterid ajaloolises pangahoones, kasutades kaasaegseid arhitektuurseid ja tehnilisi lahendusi. Lisaks on võimalik soetada keldrikorrusel asuvaid ruume korterite panipaikadeks. Otse omanikult. Ehitusregistri andmetel on korteriomandi suurus 826,3 m2. 2019. mõõdistuse alusel on vähemalt 1,6 meetri kõrgusega ruumiosa suurus 787,9 m2. HOONE AJALUGU 1930ndatel Eesti Panga Pärnu filiaaliks planeeritud suursugune ja dominantse asukohaga hoone, mille arhitektideks Anton Soans ja Alar Kotli. Hoone valmimine jäi Teise maailmasõja perioodi- sarikapeol lehvis katusel punalipp, aga töö siseviimistluse ja avadega jätkus juba Saksa okupatsiooni ajal. Hoone erinevad osad on olnud kasutusel muuhulgas sakslaste Pärnu-Viljandi komissariaadi, Endla teatri, Pärnu Tsentraalhoiukassa ja Tsiviilkaitsestaabina. Taasiseseisvumise järgselt on hoonet kasutanud peamiselt SEB Pank ning selle eelkäijad Pärnu Maapank ja Ühispank. Alates detsembrist 2020 on hoone ka Pärnu Uue Kunsti Muuseumi asupaik. Hoone puhul on tegemist Pärnu vanalinna muinsuskaitseala kontekstis väga väärtusliku ehitisega, mille väljakupoolsel hästi vaadeldaval fassaadil on oluline roll Pärnu südalinnale iseloomuliku välisilme kujundamisel. Algses projektis olid I korrusele planeeritud äripinnad sissepääsudega linnaväljakult ning külgnevatelt tänavatelt. Muinsuskaitse eritingimuste kohaselt on soovituslik rajada planeeritud, kuid 1940ndatel rajamata jäänud sissepääsud väljakult. ASUKOHT Hoone asub olulisel liikumisteljel Pärnu vanalinna piiril, mis ühendab aktiivse uusarenduste ala jõe ääres ning vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala. Hoone piirneb Pärnu linna peaväljakuga, mis rekonstrueeriti KAMP Arhitektide projekti järgi 2018 aastal ja toimib Pärnu esindusväljakuna (Iseseisvuse väljak). Parnu kesklinna arengu pohieesmarkide hulgas on ajalooliselt vaartusliku linnakeskuse eelisarendamine ja positsiooni taastamine ning sailitamine atraktiivse kultuuri-, ari- ja elukeskkonnana, samu sidumine kuurordi ja joeaarsete aladega. 1937. aastal koostatud linna planeerimiskava nagi ette uue linnakeskuse loomise just umber tanase Iseseisvuse valjaku. TRANSPORT, PARKIMINE JA LIGIPÄÄSETAVUS Hoonele ning seal asuvatele pindadele on tagatud avalik ligipääs kõikidelt külgedelt, seehulgas sõidukitega. Parkimise võimalused klientidele on tagatud objektiga vahetult piirnevatel tänavatel või eraldi kokkuleppel kinnises sisehoovis. Ühistranspordi keskus on kinnistu naaberkinnistul (kuid on siiski objektist privaatselt eraldatud). HOONE TULEVIK Plaanis on hoone uuesti täies ulatuses kasutusele võtta peamiselt korteritena (alates II korrusest, seehulgas katusekorruse väljaehitus), I korrus on plaanis avada algupärase lahendusega Iseseisvuse väljakule ja säilitada äripinnad (kaubandus, teenindus, toitlustus). Vähemalt lähitulevikus on hoones Pärnu Uue Kunsti Muuseumi ekspositsiooni kodu, mis tagab avaliku ligipääsu hoone ajaloolisele pangasaalile ning teadvustab hoone olemasolu ja väärtusi nii kohalikele kui Pärnu külalistele.